Artiklid

2 biennaali, 0 jõudehetke, 1 katel, 4 kontaktsündmust

Fri, 19 Dec 2014 00:00:00 +0200

Pealkirjas nimetatu on vaid osa arhitektuurikeskuse lõppeva aasta olulisematest sündmustest. Nimetatule tuleks lisada veel kaks koolitust, neli igal nädalal toimuvat huvikooli grupi kogunemist, viis välkloengut, kaks näitust, kaks trükist ja kolm veebilehte.

Protsessid, sümptomid ja institutsioonid

Fri, 19 Dec 2014 00:00:00 +0200

Kalendriaastasse mahtuv kokkuvõte arhitektuurimaastikust on paraku üsna kaheldava väärtusega ettevõtmine: uued hooned ja keskkonnad sünnivad alati väga aeglaselt, otsused on ammused, valmivate majade tegelik algus – olgu buumiajal riiulisse jäänud projektilt tolmupühkimine või käepigistus võistluse auhinnatseremoonia prožektorisäras – jääb sageli aastate taha.

Loovus ja loodu

Fri, 19 Dec 2014 00:00:00 +0200

Jumal lõi maa ja taevad kuue päevaga ning seitsmendal puhkas. Kuna seesama vana raamat ütleb ka, et aeg on suhteline (Peetruse 3:8), pole siinkohal oluline, kas need seitse päeva kestsid seitse miljonit, seitse tuhat või seitse aastat. Oluline sõna siin on „lõi”. Loomine vajab loojat. Looja vajab loovust. Loovus on loomise eeldus. Eesti on rikas riik. Vahest mitte niivõrd majanduslikult – rahakapitali akumuleerumisaeg on meil olnud ajaloo keerdkäikude tõttu vägagi fragmentaarne –, vaid pigem vaimult.

Superkvartalid à la Kataloonia

Fri, 12 Dec 2014 00:00:00 +0200

Linnade kasv ei peatu ja arvutuste kohaselt peaks juba praegu ligi 70% inimkonnast elama linnalises keskkonnas. Eestiski elab statistikaameti andmeil juba praegu 59% riigi elanikest meie 14 suuremas linnas.

Võidukas „Superteadus”

Fri, 12 Dec 2014 00:00:00 +0200

Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) sisearhitektuuri võistluse võitsid Kaose arhitektid Margit Argus ja Margit Aule võistlustööga „Superteadus”. II koha pälvis töö märgusõnaga „Update”, mille autorid on Karolin Kõrge, Kadri Tamme ja Harri Kaplan.

Teadmine, disain ja loomepõhine uurimistöö

Fri, 12 Dec 2014 00:00:00 +0200

ArhitektuuriteoreetikuleVitruviusele oli arhitektuur midagi palju enamat kui majad. Vitruviuse järgi peab arhitektuur rahuldama kolme nõuet: olema hästi ehitatud (lad k firmitas), otstarbekohane (utilitas) ja tegema rõõmu (venustas). Rõõm on see, mida tahame arhitektina tellijale pakkuda, kuid see on midagi sellist, mis õnnestub meil haruharva.

Kiiremini, kõrgemale – puiduga

Fri, 12 Dec 2014 00:00:00 +0200

Seekordne Garmisch-Partenkirchenis peetud XX rahvusvaheline puitehituse konverents oli pühendatud puidust kandekonstruktsioonidele ja nende väljamõtlejatele, ideedele ning visioonidele.

Ettevaatust, varinguoht!

Fri, 05 Dec 2014 00:00:00 +0200

Eksimine olevat inimlik. Paraku on valdkondi, kus ühe eksitus võib teist väga rängalt mõjutada. Muidugi, kõige ohtlikum on liiklus, aga ehitus on sellele üsna lähedane. Aeg-ajalt kuuleme, et kuskil on (jälle!) mõni maja kokku varisenud ja hulk inimesi alla jäänud. Kui varing juhtub kuskil Indias või Aafrikas, on asi meile selge: arengumaad, oskusteta tegijad, mida neilt ikka oodata. Aga neid juhtub ka Saksamaal ja USAs.

Arhitektuur kui elu ise

Fri, 05 Dec 2014 00:00:00 +0200

Novembris pidasid hulgaliselt auhindu võitnud Tonkin Liu arhitektuuribüroo arhitektid Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas loengu „Teine loodus”. Selle fookuses oli arhitektuuri suhe loodusega: ühtedes töödes rõhutatakse ilma ja aastaaegade vaheldumist, mõnedes viidatakse looduse võimsusele sümbolite kaudu, uuenduslike konstruktsioonide ning vormi ja toimimise taga on samuti loodus. Stuudio looming hõlmab arhitektuuri, kunsti ja maastiku.

Annelinna poole

Fri, 28 Nov 2014 00:00:00 +0200

Novembris jõudis lõpusirgele Tartu linnavalitsuse korraldatud Annelinna visioonivõistluse esimene voor, kuhu laekus rõõmustav kogus meeldivalt mitmekesiseid töid. Sellega lõppes üks vaheetapp pikas protsessis, mille eesmärk on võtta Annelinna elukeskkond luubi alla ning teha seda võimalikult avatult ja laialt. Žürii valis välja kolm võrdset tööd, kus on välja pakutud terviklikum Annelinna käsitlus.

Annelinn ja visioonivõistlus

Fri, 28 Nov 2014 00:00:00 +0200

Tartu Annelinna planeering ei erine esmapilgul mitte millegi poolest Tallinna mikrorajoonidest, vendadest-õdedest Lasnamäest, Mustamäest ja Väike-Õismäest. Kõik need on planeerinud ENSV toonased staararhitektid Mart Port ja Malle Meelak. Sellegipoolest on kõigil oma identiteet, mille peamiseks alustalaks kas ringplaneering, autokanal (nt Laagna tee), fassaadigraafika jmt.

Arhitektuurikonkursi võitjad võivad jääda pika ninaga

Thu, 27 Nov 2014 00:00:00 +0200

Pargi serva kerkiva Virumaa kõige suurema kaubandus- ja vabaajakeskuse arhitektuurikonkursi võitnud OÜ Luhse & Tuhal on hämmingus, sest kuigi ehitus hakkab peagi pihta, pole arendaja neilt projekti tellinud.

Arhitektuur on avalik kunst

Fri, 21 Nov 2014 00:00:00 +0200

Willem Jan Neutelings on arhitektihariduse saanud Delfti tehnikaülikoolis (1977–1986). Ta alustas juba õpingute ajal tööd Hollandi tuntud büroos O.M.A., 1992. aastal asutas aga koos äripartner Michiel Riedijkuga oma stuudio Neutelings Riedijk Architecten. Neutelings on õpetanud nii Rotterdami arhitektuuriakadeemias kui ka Berlage instituudis, pidanud mitmel pool loenguid ja olnud 1999. aastal ka Harvardi ülikooli disainikooli (Graduate School of Design ehk GSD) külalisprofessor.

Ühe arutelu stenogramm

Fri, 14 Nov 2014 00:00:00 +0200

Arutelu juhatab Kaidi Õis, Põhja-Tallinna linnaosa arhitekt. Tema selja taga Märt Sults Põhja-Tallinna halduskogust ja Harju maakomisjonist. Planeeringut esitleb Anu Plado. Küsimustele vastavad Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd ja SA Kultuurikatel juht Väino Sarnet. Küsimusi esitavad Telliskivi seltsi, EKKMi ja teiste kodanikuorganisatsioonide esindajad ehk linnaelanikud.

Tiheasum vajab ruumimudelit

Fri, 14 Nov 2014 00:00:00 +0200

Arhitektid Toomas Paaver ja Renee Puusepp andsid sel suvel siseministeeriumile üle uuringu, mille üldisem eesmärk on vaadelda Eesti asustuse suunamise võimalusi maakonnaplaneeringus, seda eeskätt linnaruumi kompaktsuse tõstmise ja hajaasustuse säilitamise kaudu. Maakonnaplaneeringuga selle laiemas tähenduses pannakse paika maakonna ruumilised suundumused ja põhimõtted, nii et riiklikud ja kohalikud huvid on tasakaalus.

Õnnestunud võistlus

Fri, 07 Nov 2014 00:00:00 +0200

Võistlustele tuleb peaaegu alati töid, kus vaatab vastu suur linnaehituslik pilt ning pakutakse välja lahendus, mis ei mahu etteantud raamidesse. Nii juhtus ka seekord ja seetõttu alustame juttu võistlusülesandest ja etteantud piiridest.

Surnult sündinud võistlustulemus

Fri, 07 Nov 2014 00:00:00 +0200

Olgu alustuseks kohe öeldud, et võistluse lähteülesande oli Margus Maiste koostanud väga professionaalselt. Lähteülesandele kui sellisele pole midagi ette heita, küll aga ideoloogiale-ideestikule, mis kannab võistluse tulemust. Kõigepealt on selgusetu, miks ei oleks võinud ühisterminali kavandada Balti jaama juurde.

Arhitektuuri- ja Disaini-, aga siiski Kultuurikatel?

Fri, 07 Nov 2014 00:00:00 +0200

Unistan riigist, kus on elukeskkond, mille pärast siin ollakse, siia jäädakse ja siia tullakse. Unistan riigist, kus hoomatakse elukeskkonna rolli iga inimese heaolus ja riigi edus. Unistan sellest, et aastal 2020 on enamikus Eesti ettevõtetest ametis disainer – ja mitte vaid turunduse, vaid ka arendustegevuse juures. Unistan arhitektidest, kes naudivad võimalust anda oma panus elamusliku ja kvaliteetse keskkonna loomisesse nii kodus kui välismaal.

Kaheksa korda kärbitud

Fri, 31 Oct 2014 00:00:00 +0200

2005. aastal kirjutas Ave Randviir Eesti Päevalehes: „Kuigi loomaaia läänepoolset sissepääsu nimetatakse tagasihoidlikult lihtsalt väravaks, kerkib Õismäe servale suurem sissepääsukompleks, mille juurde kuuluvad piletikassad, söögikohad, kontoriruumid, konverentsisaal, loodusringide ruumid jm.”

Mängiv inimene

Fri, 31 Oct 2014 00:00:00 +0200

„Inimene areneb arenema,” ütles Kadri Klementi näitust avavas vestlusringis, omistades selle ütluse näitusekataloogi avaessee autorile Eik Hermannile, kellel oli filosoofiks tituleerituna vestluses ausalt öeldes üsna täbar roll. Seda seetõttu, et tal paluti kõnelda mängimise olulisusest. Filosoof Hermann kogus end ja rääkis lõpuks loo katsest kahe grupi rotijõnglastega, kus ühel grupil lubati mängida ja teisel oli mängimine keelatud. Teadagi, kuidas asi lõppes: ellu jäid need, kel lubati mängida.

Maatriks. Lõppes kohtumaja arhitektuurivõistlus

Fri, 24 Oct 2014 00:00:00 +0300

Kui võistlusel leidub töö, mille žürii tunnistab üksmeelselt esikoha vääriliseks, siis võib lugeda asja kordaläinuks. Nii seekord läks. Arhitektuurivõistluse korraldamine iseenesest ei ole kindel garantii ja ka mitte ainuke võimalus kvaliteetse arhitektuuri sünniks. Saab ka teisiti.

Uus muinsuskaitseseadus

Fri, 10 Oct 2014 00:00:00 +0300

Olgugi et tegu on olemuselt konservatiivse valdkonnaga, on keskeltläbi tosina aasta tagant seaduse uuendamine üsna normaalne intervall, sest mälestiste kaitse peab kaasas käima ühiskonna ootustega, samuti valdkonna enda arenguga. Seaduseelnõu vajab pikemat põhjalikku sisuanalüüsi, kus üks olulisemaid omaette küsimusi on kindlasti tegevuslubade saatus.

(Hea?) „uus” ilm ehk Physicum

Fri, 26 Sep 2014 00:00:00 +0300

Üheksa korda mõõda … Augusti keskel avati pidulikult Tartu ülikooli füüsikainstituut ehk Physicum. Riia tänaval paikneva füüsikainstituudi hoone juurdeehitise 2009. aasta arhitektuurivõistluse võitis edukas arhitektuuribüroo Kosmos. Seejärel toimus projekti „totaalne muutumine: muudeti selle ilmet, mahtu ja asukohta. Uue maja valmimisega said ühe katuse alla nii instituudi teadus- kui ka õppeasutused, mis olid paiknenud teineteisest kolme kilomeetri kaugusel. See on tore ja vajalik arenguhüpe. Ent kuidas iseloomustada hoonet ennast?

Valmivast muinsuskaitseseadusest

Fri, 19 Sep 2014 00:00:00 +0300

Riigikogus vastu võetud strateegia „Säästev Eesti 21” (14. IX 2005) määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning näeb majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna arengut kooskõlas üleilmsete („Agenda 21”) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega, öeldes, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskond liigub kooskõlastatult ja mõõdetavalt nelja eesmärgi poole: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.

Kuidas me esimest korda ei millestki midagi tegime

Fri, 19 Sep 2014 00:00:00 +0300

Nüüdseks juba üheksandal järjestikusel aastal valitakse esimese kursuse tööde seast üks varjualuse projekt ehituspraktika raames kohtuma päris elu probleemidega. Selle projekti alusel ehitavad tudengid kümne päevaga arhitekt-juhendaja Jaan Tiidemanni mereäärse talu maadele Pedaspeale ühe ehitise.
Mõistsin, et olin sügavalt eksinud oma projekti valmisolekut hinnates. On sõlmjoonised, mis sobivad esimese kursuse hindamisplanšettidele, ning kaugel spektri teises otsas on sõlmjoonised, millest on võimalik ehitusel midagi välja lugeda.

Ruumikitsikus sunnib uusi korterelamute lahendusi projekteerima

Sun, 17 Aug 2014 00:00:00 +0300

Aet Ader arhitektuuribüroost b210 veetis kaks nädalat Londoni arhitektuurifestivali rahvusvahelises residentuuriprogrammis, kus ta mängis koos kolleegidega läbi nüüdisaegse korterelamu projekteerimise – eesmärgiga võimaldada tulevastele elanikele soodsamaid elu- ja tööruume.

Litter on ümmargune

Thu, 14 Aug 2014 00:00:00 +0300

1. augustil avati Tondiraba spordikeskuse kolmekorruseline mitmefunktsionaalne jäähall, kus on 5840 kohaga peaareen ja kolm harjutusväljakut. Tellija Tallinna spordi- ja noorsooamet, arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür.

Lähteülesanne määrab

Thu, 14 Aug 2014 00:00:00 +0300

Hiljuti ilmus ühismeedias Tartusse kavandatava hotelli vastane petitsioon. Küsisime asjaosalistelt nende seisukohta.

Avalik ruum uues paradigmas

Thu, 07 Aug 2014 00:00:00 +0300

Viimase kahekümne aasta jooksul on inimeste maailm muutunud oluliselt ja kui seda vaadata „Tehnobia” teooria aspektist, siis looduse uus arenguetapp, milleks on inimeste loodud masinate maailm, üldistatult tehnoloogia, on asunud endale juba palju tähtsamat positsiooni haarama, kui seda tegi auruvedur või kosmosesüstik. Palju olulisemaks on muutunud arvutite kujundatav virtuaalne maailm, mis üha enam lahutab inimest inimesest, põrmustab rahvused ja riigid, muudab naeruväärseks koalitsioonid. Ta surub oma aktiivsete struktuuridega nurka kõikvõimalikud juhid, olgu ühendus või riik kui tahes suur, ja nivelleerib miljonid ametnikud, kes muutuvad masinate dikteeritud protsesside mängukanniks.

Kalaranna romanss ehk kuidas Helsingi ja Saue eeskujul Tallinn merele avada

Sat, 02 Aug 2014 00:00:00 +0300

Juba paar aastat hooldavad kohalikud elanikud ja neid ühendav Telliskivi Selts Tallinna kesklinnale kõige lähemat randa - Kalaranda. Ehitame rannamööblit ja päevitusterrasse, korraldame koristustalguid ja lükkame iganädalaselt prügikonteinerit kalaturu väravasse. Tallinlastele mereääre kasutamise võimaluste tutvustamiseks oleme Kalaranda elavdanud ajutiste saunade, rannapidude ja piknikuõhtutega.

Käi jala! Loodi jalakäijate ühing

Thu, 24 Jul 2014 00:00:00 +0300

Suve hakul, jalakäimise kõrghooajal, kohtus Viru hotelli Valuutabaaris seltskond agaraid astujaid. Loodi Jalakäijate Ühing, koostöövõrgustik neile, kes soovivad oma tegevusega aidata kaasa jalakäijasõbraliku elu- ja liikumisruumi kavandamisele-teostamisele ning selleks vajalike tingimuste kujundamisele.

Mere puiestee ülekäik ja jalakäijate liikumisvabadus

Thu, 24 Jul 2014 00:00:00 +0300

Maikuus ilmus ajalehes väikene teade, et Tallinna Transpordiamet soovib paigaldada Mere puiestee ülekäigule valgusfoorid. Nüüdseks on see kava ellu viidud. Enamik inimesi on selle peale ilmselt lihtsalt õlgu kehitanud ja mõelnud, et oli ka juba aeg sinna valgusfoor panna. Vanalinnaga külgneval ülekäigul liigub suur linnaelanike ja turistide voog, aga seda ületab ka ohtralt autosid, busse ja tramme. Foor tundub paljudele loogiline samm.

Õigus maastikule

Fri, 18 Jul 2014 00:00:00 +0300

Eestis valitseb valdavalt keskkonnasõbralik tarbimismudel. Elukeskkond on avar ja ilus ning mitte ülearu korrastatud ruum. Inimene tajub, et eluks on vajalik puhas keskkond, et loodusel on elu kvaliteedile positiivne mõju. On kadunud valglinnastumise trend. Tehiskeskkond ei domineeri rohelise elukeskkonna üle, säilinud on ka puutumatu loodusega alad. Elukeskkonna planeerimisel võetakse arvesse tervislikkuse aspekt.

Naat ja õunapuud: maastikuarhitektuuri argipäevast

Wed, 16 Jul 2014 00:00:00 +0300

Oleme paaril viimasel sügisel maastikuarhitektuuri esmakursuslastelt küsinud, kas nad on Eestis näinud maastikuarhitektuuri – kui jah, siis kus ja mida. Mõned oskavad oma kohtumisi meenutada, teised jäävad aga hätta. Maastikuarhitektuuri õppe tulevikuväljavaated võib jagada kaheks: pessimist ütleks, et kui me siiani oleme maastikuarhitektuurita läbi saanud, siis saame ka edaspidi, optimist aga näeb siin tohutuid võimalusi tekitada midagi sinna, kus seda pole.

Pärl, mitte mammut

Wed, 09 Jul 2014 00:00:00 +0300

Arvo Pärdi keskuse arhitektuurivõistluse tingimused, mille kokkupanemisele kaasa aitasin, sisaldasid keerukat ülesannet projekteerida hoone keset Laulasmaa metsa, mille keskkond on hingematvalt ilus, kuid habras. Iga männipuu tundub siin oluline

Vabatahtlikult arhitektuuri ja disaini sihtasutuse alla

Wed, 09 Jul 2014 00:00:00 +0300

Ei juhtu just sageli, et avaliku ja erasektori organisatsioonid soovivad ise moodustada vabatahtlikult ühist sihtasutust, ometi leiavad arhitektuuri ja disaini muuseumide ja keskuste juhid, et koos on jõudsam tulevikule vastu astuda. Mida selline koondumine endaga kaasa võib tuua ja mida ühinemisest loodetakse?

Kawe avalikust arhitektuurivõistlusest

Fri, 04 Jul 2014 00:00:00 +0300

Tallinn pole linn, mille juhtimissüsteem oleks ülemäära läbipaistev, ja eks see kehti osalt ka linnaplaneerimise kohta. Kuidas täpselt otsustatakse, kuidas ja milline hoone ehitatakse, jääb avalikkusele tihti selgitamata. Planeerimisprotsessidest mäletatakse pigem kellelegi altkäemaksuna soetatud võidusõiduautot kui mõnd õnnestunud hoonet või avaliku ruumi projekti.

Loovusele tuleb anda ruumi ja jõudu

Fri, 04 Jul 2014 00:00:00 +0300

Ranulph Glanville ei soovita õppejõuna tudengile, milline rada valida, ega oota, et keegi tema nõuandeid kuulda võtab – see oleks talle isegi šokeeriv, kui keegi tõesti nii talitaks, nagu ta on öelnud. Seevastu püüab ta inimesed n-ö vabastada stampidest ja viidata nende võimalusele ise avastada, kelleks saada või mida teha.

EV100 – hea avalik ruum

Fri, 04 Jul 2014 00:00:00 +0300

11. juunil kuulutas arhitektide liit arhitektuurimuuseumis juubeliürituste „Eesti Vabariik 100” puhul avatuks arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum”, mille käigus rekonstrueeritakse või rajatakse Eesti linnades viie aasta jooksul 15 või rohkem avaliku ruumi ala. Aastapäeva korraldustoimkonna juht on Jaanus Rohumaa, arhitektuuriprogrammi juhib Kalle Vellevoog.

Modernismi omaksvõtt ja hülgamine Veneetsia XIV arhitektuuribiennaalil

Fri, 20 Jun 2014 00:00:00 +0300

Kui Rem Koolhaas ütles pärast XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali kuraatoriks määramist, et tema eesmärk on luua modernsust uuriv ulatuslikuma uurimustöö põhine biennaal, mis oleks varasemast tihedamalt lõimitud üheks sisuliseks tervikuks, sai seda ideed vaid tervitades vastu võtta. Arhitektide ja nende ego kesksete eklektiliste showcase’ide asemel lubati uurida ühiselt teemat, mis on küll hirmuäratavalt kolossaalne, ent siiski midagi, mida suur osa maailmast võib nimetada teatavaks jagatud ruumiliseks kogemuseks.

Irina Raud: „Ühes väikeses riigis peabki erialainimesi rohkem olema”

Fri, 20 Jun 2014 00:00:00 +0300

Aprillis saatis Eesti Arhitektide Liit haridus- ja teadusministrile avaliku kirja, kus seatakse kahtluse alla 2012. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis avatud linnaehituse ja hoonete projekteerimise eriala magistriõpe. Millised on selle tulemused?

Vastastikmõju ja koostoime linnaplaneerimises!

Fri, 20 Jun 2014 00:00:00 +0300

XX sajandi algusaastatest on linnaplaneerimise probleem tööstuslikust arengust tingitud ülejääkide tarbimisega, seda ülalt alla. Maakasutuse planeerimine pole hõlmanud ainult funktsioone ja kasutusotstarvet. Peamine eesmärk, mis on tihtilugu peidetud värviliste mitmekihiliste kaartide taha, on olnud kaupade tootmise ja tarbimise reguleerimine ning piisava tööjõu tagamine.

Hoonete taaskasutus Hollandi näitel

Fri, 20 Jun 2014 00:00:00 +0300

Hoonete taaskasutamise strateegia on nii Eestis kui Hollandis sarnased. Paljuski on tegu loomeinimeste enda algatustega, erainvesteeringul põhinevate projektidega. Küll erinevad aga riigiti ajendid. Eestis on sageli eesmärgiks eelkõige arhitektuuriväärtuse säilitamine, olgu siis terve piirkonna või konkreetse hoone või hoonekompleksi puhul. Hollandis on seevastu ajendiks eelkõige jätkusuutlikkus ehk majanduskriisi tõttu tühjaks jäänud (kontori)hoonete taaskasutus, et mitte nii palju uusi hooneid ehitada.

Tükkideks lahtivõetud arhitektuur ja teised lood Veneetsia biennaalil

Sat, 14 Jun 2014 00:00:00 +0300

Erinevaid kunstivaldkondi haarav Veneetsia biennaal on ilmselt üks vanimaid nn kultuuritööstuse brände maailmas (kunstibiennaal toimus esimest korda juba 1895. aastal, arhitektuuribiennaali korraldati uppuvas linnas tänavu 14. korda). Vaatamata kriitikale staarisüsteemi aadressil ja biennaali kui formaadi massilisele kopeerimisele üle maailma on Veneetsia endiselt arhitektuurimeedias tõmbenumber ja jututeema number üks: kes kureerib, keda kutsutakse ja kes on uued tähed?

Lihtne ja ühtlasi rikkalik. Arhitektuurimõte Jaapanist

Thu, 12 Jun 2014 00:00:00 +0300

Eestit külastab Eesti Arhitektide Liidu kutsel 11.–14. juunini Jaapani tuntud noor arhitekt Sou Fujimoto, kes peab 12. juunil Tallinnas ka avaliku loengu „Looduse ja arhitektuuri vahel”, kus tutvustab oma töid ja käimasolevaid huvitavamaid projekte. Fujimoto osaleb ka Arvo Pärdi keskuse arhitektuurivõistluse II etapi žüriitöös.

Vaikelu valgete tahukatega

Sun, 01 Jun 2014 00:00:00 +0300

Eile tunnustati legendaarset arhitekti, akvarellisti ja pedagoogi Toomas Rein perekond Kreisi arhitektuuripreemiaga, mis antakse arhitektile, kes pole hoolinud liialt eesti arhitektuuri peavoolust, vaid on kõndinud julgelt oma teed.

Arhitektuurist ja riigist

Fri, 30 May 2014 00:00:00 +0300

Arhitektuur on nii paljude sabade ja väheste sarvedega teema, et sellest sisukalt rääkimiseks tuleb alustada päris kaugelt. Alustagem süsteemidest. Süsteemiteooria vaatepunktist on süsteemi keeruline defineerida sel lihtsal põhjusel, et on väga vähe asju, mis pole süsteemid.

Tasemel lõppmäng

Fri, 30 May 2014 00:00:00 +0300

Eesti Kunstiakadeemia kõigi teaduskondade magistritööde näitus „Tase” on Tallinna Rotermanni soolalaos ehk arhitektuurimuuseumis avatud 30. V – 13. VI. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritöid kaitstakse sealsamas 2. ja 3. juunil algusega kell 10.

Ringkonnakohus andis õiguse TOPi arendajale

Wed, 28 May 2014 00:00:00 +0300

Tallinna ringkonnakohus tühistas täna halduskohtu otsuse, millega tunnistati kehtetuks Pirita TOPi ala detailplaneering.

Veel parem kui lihtsalt arhitekt

Fri, 23 May 2014 00:00:00 +0300

15. mail oli Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledžis (TTÜTK) soolaleivakonverentsi-nimeline arutelu, mille eesmärk oli analüüsida maastikuarhitektuuri olukorda Eestis, avada probleemistik ja võimalikud huvide konfliktid.

Mida räägivad mehikesed silmaterade sees

Fri, 23 May 2014 00:00:00 +0300

Ott Kadariku fotonäitus „Mida rääkisid silmaterade sees olevad mehikesed” on arhitektuurimuuseumi keldrigaleriis avatud kuni 25. maini. Näitusel on eksponeeritud 30 Hiinas ja Jaapanis tehtud fotot, mis on sündinud autori mitmete reiside tulemusena sealsetesse suurlinnadesse.

Ühisaiad rikastavad linna

Fri, 23 May 2014 00:00:00 +0300

Kuigi paljudel on suvekodu, kus oma „rohenäpud” tööle panna, annavad meie linnade üldilmele siiski tooni ka linna-aiamaad ja aiandusühistud, kus kevaditi porgand maha pannakse ning sibul mulda torgatakse. Väikesteks aialappideks jaotatud maid leidub peaaegu igas linnas ning seetõttu on eriti nukker, et linnade arengut suunavad dokumendid vaatavad nendest orgaanilistest isetegevuskohtadest lihtsalt mööda.

Euroopa linnaruumiparemik

Fri, 23 May 2014 00:00:00 +0300

Euroopa paremaid linnaruumiprojekte tunnustati taas auhinnaga, seekord juba kaheksandat korda.

Tehnikaülikooli ja tehnikakõrgkooli arhitektuuriõpe – kaks tilka vett?

Fri, 16 May 2014 00:00:00 +0300

10. aprillil saatis Eesti Arhitektide Liit (EAL) haridus- ja teadusministrile avaliku kirja, kus väljendatakse muret arhitektuurimaastikul tekkinud segaduse pärast, kuivõrd 2012. aastal avati Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) magistritasemel linnaehituse ja hoonete projekteerimise eriala. Kuna õppekava nimetuses pole sees sõna „arhitektuur”, siis ei pruugi kutsekoda lõpetajat arhitektiks tunnistada, kuivõrd VII kutsetasemeks on vaja „ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses edukalt läbitud arhitektiõpe” või rakendusarhitekti või muu vähemalt 4-aastase nominaalse õppeajaga arhitektuurialase kõrghariduse õppekava läbimine”.

Ronib vaikselt tippu: Xaveer de Geyter

Fri, 16 May 2014 00:00:00 +0300

Flaamlane Xaveer de Geyter on kindlasti üks Euroopa tuntumaid arhitekte, hinnatud tegija võistlustel, kes teadlikult on vältinud staararhitekti staatust ja sellega kaasnevat mõneti „liiga lihtsat” iseloomustust. Tema töödes pole läbivat käekirja, millest kinni hakata: ta pigem teeb kui räägib, pigem tegeleb olemasolevaga kui sellega, mida veel ei ole.

Võitlus valel rindel

Fri, 16 May 2014 00:00:00 +0300

Arhitektuurihariduse üle vaidlemise asemel võiksid arhitektid võtta suurema ühiskondliku vastutuse ning astuda reaalselt poliitikasse.

Kommentaar: kas arhitektid peaksid poliitikasse sekkuma?

Fri, 16 May 2014 00:00:00 +0300

"Ma ei soovi „poliitikasse minna”, kuid ühiseluliste otsuste mõjutamine spetsialisti positsioonilt tähendab samuti poliitika kujundamist."

Sisearhitektide preemiad – „Ruumipilt 2013”

Fri, 09 May 2014 00:00:00 +0300

Sirp tegi preemiajuttu värskete laureaatide Kätlin Ölluki ja Hannes Praksiga.

Suurus pole oluline

Fri, 09 May 2014 00:00:00 +0300

Eesti disaini ülevaatenäitus „Size Doesn’t Matter” on avatud Brüsseli kesklinna Flandria disainigaleriis. Näituse intrigeeriv pealkiri kütab üles uudishimu, tekitades himu näha midagi erilist. Kollektsioon esitleb 68 eesti disaineri 77 toodet. Tegu on väljapanekuga, mis tutvustab sisustust: mööblit, valgusteid, tekstiile, keraamikat, klaasi, aga ka rattaid, moeaksessuaare, jalanõusid, kotte ning raamatukujunduse ja pakendi valikut.

Planeerimisseadus jättis osapooled eriarvamusele

Tue, 06 May 2014 00:00:00 +0300

Eelnõu peaks korrastama praegust planeerimisseadust ja lisama üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule uute liikidena riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi seisukohalt või rahvusvaheliselt tähtsad ehitised.

Kas karuteene väärib medalit?

Fri, 02 May 2014 00:00:00 +0300

Kommentaarid Jaan Tamme artiklile.

Tallinna sadama planeerimisvõistlustest

Fri, 02 May 2014 00:00:00 +0300

Eelmise aasta lõpus kuulutas AS Tallinna Sadam välja kaks avalikku kutsutud osalejatega Tallinna Vanasadama territooriumi ruumilise planeerimise võistlust.

Muinsuskaitsekuust ja Karuteene medalist

Fri, 02 May 2014 00:00:00 +0300

1985. aastast tähistab Eesti muinsuskaitse avalikkus 18. aprillil rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ning sellele järgneb muinsuskaitsekuu. 1988. aastast peale on selle kuu eestvedaja olnud Eesti Muinsuskaitse Selts. Olles küll paljudes muinsuskaitselistes asjades partneriks kohalikele omavalitsustele ja riigivõimu esindajatele, on EMS üsna sageli pidanud olema ka n-ö valvekoera ülesannetes ning valju haukumisega märku andma, kui midagi on mälestiste, muinsuskaitse- või miljööaladega valesti läinud, kavatsetakse seda planeeringute kehtestamisega teha või on suisa juba ehituslubagi väljastatud koleasja realiseerimiseks.

Andres Alver: „Kui pole ideoloogiat, algab allakäik”

Fri, 25 Apr 2014 00:00:00 +0300

"Kui rääkida Eesti ühiskonna n-ö eliidiga, siis ruumilise keskkonna kvaliteet peaaegu et pole tähtis küsimus. Majandusest räägitakse, raha on kõigil tarvis… Aga ruum pole oluliseks küsimuseks muutunud."

Niisama linnas, ERMis

Fri, 25 Apr 2014 00:00:00 +0300

ERMis kogub hoogu näituselabor, mille raames avatakse 16. mail audiovisuaalne ruumiinstallatsioon „#niisama linnas”. Kuraatorite sõnul on sihik sellel, et linnaelu kannab avalik ruum (kõnniteed, pargid, väljakud jms): „Iga inimese arusaamises kujundavad linna olemuse tema taust, identiteet, huvid. Näitusega uuritakse, kuidas lapsed ja noored avalikku linnaruumi kasutavad ja kogevad, kuidas nad seda „oma kohtade” loomise ning suhtlusmeedia abil teevad.”

Arhitektide väidetavast üleproduktsioonist

Mon, 14 Apr 2014 00:00:00 +0300

ACE 2012. aruande järgi on Eesti arhitektide arvu poolest (600) Euroopas viimasel kohal. 1000 elaniku kohta on Eestis 0,4 arhitekti, samal ajal kui ELis on keskmiselt 0,9.

Arhitektieetikast mitme nurga alt

Fri, 11 Apr 2014 00:00:00 +0300

Arhitektuuri- ja disainiteemadele pühendunud sõltumatu raadioprogrammi „99% Invisible” asutaja Roman Mars arutles ühes oma saates arhitektieetika üle. Ta võttis tähelepanu alla tundliku valdkonna – vanglad, kus USAs on peale tavapärase karistusasutuse ruumide ka hukkamiskamber. Ta tõstatas küsimuse, kas arhitektidel on moraalne kohustus sellisest tellimusest loobuda ja ehk peaks sellistes projektides osalemine olema litsentseeritud arhitektidele eetikakoodeksiga üldse välistatud.

Tartu Pauluse kiriku kolumbaariumi sakraalarhitektuur

Fri, 11 Apr 2014 00:00:00 +0300

XX sajandi alguse Soome staararhitekti Eliel Saarineni kavandatud juugendstiilis Tartu Pauluse kirik on pidanud läbi elama väga keerulisi aegu.1 Aastail 1915–1919 valminud sakraalehitis sai kõigest 25 aastat rahus püsida, kui see Teise ilmasõja ajal 1944. aasta 25. märtsil pommitamise tõttu põlema läks – tagajärgi on tulnud tänaseni järk-järgult taastada.

Kuidas kerkivad tipud? Intervjuu Indrek Allmanniga

Fri, 04 Apr 2014 00:00:00 +0300

"Arhitekti tööpõld on tegelikult viimastel aastatel pigem kahanenud: näiteks kohalike omavalitsuste ehitusspetsialisti ametikohal ei kohta me sageli arhitekti. Küll kohtab seal näiteks zootehnikuid."

Loomingulisust – kõrge eani. Intervjuu Peeter Perega

Fri, 04 Apr 2014 00:00:00 +0300

"Loodan siiski, et mitmed noored võtavad just nüüd käsile välisvõistlused ja et sellest olukorrast tekib positiivse tulemina ka rahvusvaheliste võistluste võite."

Loomemajandus. Intervjuu Raul Järgi ja Maris Takiga

Fri, 04 Apr 2014 00:00:00 +0300

"Riigil puudub toimiv arhitektuuripoliitika: pean silmas seda, et riik solgib projekteerimisturgu, langetades suurema osa avaliku sektori objektide puhul valiku ainult hinna alusel."

Digiliikuvuse võimalused ja kasvuraskused II

Fri, 04 Apr 2014 00:00:00 +0300

Üheks määravaks kasvuraskuseks juhita auto rakendamise esimeses faasis kujuneb ilmselt seadusandluse kohandamine ja keskne küsimus, kes on süüdi statistiliselt vähetõenäolise, kuid ometi võimaliku õnnetuse puhul. Süüst saab ka üldisemalt robotiühiskonna õiguskorra üks põhiküsimusi. Raudvara ja tarkvara tootjaid vastutajaks teha poleks mõttekas, sest siis väheneb nende majanduslik innovatsioonistiimul ja liikuvusteenus läheb kõigile kallimaks.

Valga linn plaanib lammutada sada kortermaja

Wed, 02 Apr 2014 00:00:00 +0300

Valga linnavalitsus kavatseb korrastada linnaruumi, mille käigus plaanitakse lammutada 100 kasutult seisvat ja lagunenud maja ning muuta nende alused krundid haljasaladeks.

Indrek Allmann: Kui me ise välja ei lähe, siis tullakse siia

Sat, 29 Mar 2014 00:00:00 +0200

Umbes kuu aega tagasi oli koos Arhitektide Liidu üldkogu, kus valiti liidule uus esimees. Kandidaate oli vaid üks, liidu eestseisuse liige Indrek Allmann, kes osutus ka valituks. Anname talle sõna valgustamaks, millised on uue esimehe plaanid arhitektuurivaldkonna arendamisel.

Tasakaalupunkti nihutamine muinsuskaitses

Fri, 28 Mar 2014 00:00:00 +0200

Muinsuskaitse inspektor peaks olema kui perearst, kes paneb kaitsealusele objektile esmase diagnoosi, annab nõu ja suunab vajadusel spetsialisti juurde. Sellesuunalistest muinsuskaitseseaduse muudatustest vestlevad kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits, muinsuskaitse nõukogu liige Heldur Meerits, arhitekt ja vanalinna elanik Ivar Lubjak ning Raikküla mõisa omanikud Karmel Jõesoo ja Ivo Lambing.

Rulamaastike vormivabadus

Fri, 28 Mar 2014 00:00:00 +0200

Eesti nüüdisarhitektuurilt nõutakse selliseid kontori- ja elamuarhitektuuri ning linnaruumilahendusi, mille eesmärk pole orgaaniline ja eksperimentaalne linnamaastik. Meil tuleks endalt julgemalt küsida: miks on see nii? Kas tegu on ideenappuse, tähelepanematuse või nõudluse puudumisega? Keeruliste vormide loomisel ei söandata kasutada betooni kogu tema võimalusterohkuses, sest kardetakse näiteks kliimavööndist ja ehituskvaliteedist tulenevaid tagajärgi.

Digiliikuvuse võimalused ja kasvuraskused I

Fri, 28 Mar 2014 00:00:00 +0200

Juhita autod on tulemas nutika liikluskorraldusega tänavatele ja teedele, mõnel maal juba lähiaastail. Miks Eesti ei võiks selles tehnoloogilises ja kultuurilises „pöördes” olla esirinnas? Uus digitaliseeritud liikuvuse kontseptsioon on maailmas praegu kompleksse, s.o teoreetilise ja rakendusliku, tervikkäsitluse loomise staadiumis. See hõlmab lõppkokkuvõttes suuremaid või väiksemaid muutusi terves ühiskonnas.

Ebaõigluse põlistamisest ehk kes neid madalaid latte ikka seab kui mitte meie ise

Wed, 26 Mar 2014 00:00:00 +0200

Neljapäeval, 27. märtsil kell 17 toimub Dorpati konverentsikeskuses bussijaama planeeringulahendust tutvustav arutelu. Kuuldavasti koguneb sinna osavate ruumistmõtlejate koorekiht, et arutelu tekitada-hoida ja heades lahendustes kokku leppida. Tuleb köitev mõttevahetus, mille tulemustest sõltub suuresti see, millise näo saab Tartu uus kesklinn. Kuulama minek on tark valik.

Vabakunna tellitud ekspertiis andis bussijaama planeeringule hävitava hinnangu

Wed, 26 Mar 2014 00:00:00 +0200

Vabakunna tellitud eksperthinnangus leidsid arhitektid, et inimesed ei pääse turvaliselt bussijaama mitte üheltki tänavalt.

Vaba (küber)ruumi võimalikkusest. Teel Veneetsia XIV arhitektuuribiennaalile

Fri, 21 Mar 2014 00:00:00 +0200

Järgmise Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorid Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksam rääkisid biennaaliks valmistumisest ja 10. – 12. jaanuaril soolalaos koos Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengitega korraldatud pop-up-installatsioonist „Sisend-väljund” („Input-Ouput”).

Arhitektuuri ellujäämise lühikursus

Fri, 14 Mar 2014 00:00:00 +0200

Selle kirjatüki tugipunktiks on enam kui kolmveerand aastat tagasi avaldatud raamat, mis esitab väga hästi koostatud ja kujundatud kokkuvõtte Jüri Okase ja Marika Lõokese arhitektitegevusest. Massiivne köide sisaldabki arhitektuuri, peamiselt ehitiste, kavandite ja makettide fotosid. Lisaks Andres Kure eessõnale ja minimaalsele tekstiosale (justkui peidetuna pealiskaudse pilgu eest) leiame Jüri Okase arhitektikreedo: repliigid, mis ajendasid mind lugu kirjutama.

Tallinna Püha Katariina kirik – konserveeritud vare või toimiv hoone?

Fri, 14 Mar 2014 00:00:00 +0200

21. kuni 24. jaanuarini toimus Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas interdistsiplinaarne töötuba „Tallinna Püha Katariina kirik – konserveeritud vare või toimiv hoone?”. Töötoast võtsid osa EKA muinsuskaitse ja konserveerimise, arhitektuuri ning sisearhitektuuri üliõpilased, valdkondadevahelisust lisasid Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna inseneritudengid, keda seni polnud muinsuskaitse sfääridesse õppetöö raames kaasatud.

Linnafarmimoodul

Fri, 14 Mar 2014 00:00:00 +0200

EKA arhitektuuriosakonna avatud loengul esinemas käinud Damien Chivialle on Põhja-Prantsusmaalt, Normandia maapiirkonnast pärit tootedisainer, kes töötab Pariisis ja disainib enamasti merekonteineritest objekte. Mõned neist on jäänud paberile ja on osalt funktsionaalsed kunstiprojektid, kuid tema tuntuim ja värskeim projekt on jätkuvalt töös eksperimentaalne farm, nn linnafarmimoodul (UFU ehk Urban-Farm-Unit).

Kompaktne, inimlik Rakvere

Fri, 14 Mar 2014 00:00:00 +0200

Rakverel tuleb oma kuvandi arendamiseks-hoidmiseks pidevalt midagi teha – see hoiab mõtte värskena ja paneb tegutsema. Pole siin ei merd ega märkimisväärset üliõpilaskonda, see-eest on peaaegu juba kümmekond aastat aktiivset tähelepanu pööratud jalgrattale ja sellega liiklemisele. Rakvere pindala on (kõigest) kümme ruutkilomeetrit: jalgsi või rattaga liikumiseks on see ideaalse suurusega linn.

Kuidas muuta protsendiseadust?

Fri, 07 Mar 2014 00:00:00 +0200

Kui mujal tundub kunstiteoste tellimise seadus ehk nn protsendiseadus toimivat, siis miks ja kuidas neis riikides seda põhimõtet täpsemalt rakendatakse. Kui seadust Eestis muutma hakatakse, siis millises suunas? Mida teiste kogemusest õppida?

Disain ja kiirarendus

Fri, 07 Mar 2014 00:00:00 +0200

Dstarter on loomeettevõtete, ülikoolide ja rahvusvaheliste partnerite koostöös loodud loomevaldkonna kiirarenduse ettevõte. See on loodud disaini, arhitektuuri, meedia jt loomealade oskuste ja teadmiste sidumisel inseneriteaduse, tehnoloogia ja infotehnoloogia kompetentsiga, millele lisandus veel ärimudelite juhtimise ja rahvusvahelise turunduse kogemus.

Kui vaba on e-riigi avalik ruum?

Fri, 21 Feb 2014 00:00:00 +0200

Esitlesime hiljuti Rotterdamis Koolhaasi büroos Eesti biennaalinäituse kontseptsiooni.1 Vestlesime pikalt arhitekuuriajaloolase Stephan Petermanniga, kes on biennaali ettevalmistuste eesotsas. Teemapüstitus tundus talle huvitav ja paviljoni kujundus värskendav, meie huvi digitaalsuse vastu tekitas elava diskussiooni.

Joonistatud arhitektuur

Fri, 21 Feb 2014 00:00:00 +0200

2013. aasta sügisel ilmus kunstikirjastuselt Laurence King Binghami viimane raamat XX sajandi arhitektuurijoonistuse kohta „100 Years of Architectural Drawing: 1900–2000”, kuhu autor Neil Bingham on koondanud enda arvates parimad ja iseloomulikemad möödunud sajandi arhitektuurijoonistused.

Arhitektuurimuuseumist ja enese leiutamisest

Fri, 07 Feb 2014 00:00:00 +0200

„Muuseumi juriidiline vorm muutub umbes aasta pärast,” ütleb Triin Ojari, kes on selle aasta jaanuarist Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor.

Eurorahaga uuele ringile: EKA hoiab Tartu mnt krunti veel trumbiks

Fri, 31 Jan 2014 00:00:00 +0200

Sukavabriku arhitektuurikonkurss algab aprillis, sisse kavatsetakse kolida 2016. aasta lõpus. Enne euroraha taotlemist peab EKA SA-le Archimedes tagasi maksma 1,78 miljonit eurot. Pole aga täit selgust, kas EL-i uuel perioodil kõrghariduses ehitiste rajamist finantseeritakse.

Statistiline viga

Fri, 24 Jan 2014 00:00:00 +0200

Riigi Kinnisvara AS on Eesti Vabariigile kuuluv 166,7 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga ettevõte, kelle haldusalasse kuulub avaliku sektori käsutuses arhitektuuriobjektide haldamine, hooldus ja arendamine. Tegu on niisiis täiesti eraldiseisva riigi kinnisvarastrateegia „kompetentsikeskusega”. Asutuse töömaht on tohutu ning kõiki parasjagu töös objekte ei suudeta ega osata põhjalikult analüüsida.

Kuidas portreteerida Eigit

Fri, 24 Jan 2014 00:00:00 +0200

Ado Eigi (1938–2008) 75. sünniaastapäeva tähistav näitus kuulub tema põlvkonna arhitektide järjestikuste ülevaadete ritta. See ei tähenda, et üle kaheksakümneste tipikate põlvkonna arhitektide arenguteed oleksid meil selged, aga kümmekond aastat nooremad varased erkikad on ka juba klassikud.

Urve Tiidus: Ega arengut vägisi tagasi hoida ei saa

Wed, 22 Jan 2014 00:00:00 +0200

Kultuuriministri kabinetis valitseb rahu ja vaikus. Pole jälgegi ekstsessidest ja kirgedest, mis paar kuud tagasi samalt ministritoolilt Rein Langi maha raputasid. Kuid vaikus on petlik – tegelikult on uuel ministril Urve Tiidusel tegemist küll ja veel.

Triin Ojari: Arhitektuur ei ole midagi liiga elitaarset

Fri, 17 Jan 2014 00:00:00 +0200

Alates uuest aastast juhib väikest, aga tublit Eesti Arhitektuurimuuseumi arhitektuuriteadlane Triin Ojari. Arhitektuurimuuseum asub kõigile tallinlastele teada Rotermanni soolalaos. Uurime, mida uus juht kavatseb ette võtta, et sinna sagedamini sisse astutaks ja millised tuuled üldse arhitektuurielus puhuvad.

Tartu bussijaama planeeringust lähemalt

Wed, 08 Jan 2014 00:00:00 +0200

Ajendatuna Tartu Postimehe artiklis (Jüri Saar, «Estiko tutvustab uut bussijaama», 18.12.2013) kajastatud uue bussijaama lahendusest, pean vajalikuks tutvustada avalikkusele menetluses oleva Tasku keskuse ja bussijaama territooriumi planeeringu nüansse, lähtudes avaliku huvi ja ruumi kasu või kahju vaatevinklist.