Sündmuste kalender / Üritused

Jari Jetsoneni fotonäituse "Le Corbusier & Alvar Aalto. Peegeldused" avamine

17.01.2020

Le Corbusier & Alvar Aalto
Peegeldused – Jari Jetsoneni fotonäitus
18. jaanuar –15. märts 2020 Eesti Arhitektuurimuuseumis

Notre-Dame-du-Haut kirik Ronchamp's, Prantsusmaal (1955)
Alvar Aalto Vuoksenniska kirik Imatras (1955-1958), fotod Jari Jetsonen
 

Arhitektuurimuuseum esitleb Rotermanni soolalao galeriikorrusel kahe 20. sajandi arhitektuuri vaieldamatu suurkuju – arhitektide Le Corbusier ja Alvar Aalto loomingut, nähtuna läbi Jari Jetsoneni fotoobjektiivi.

Tuntud Soome fotograaf Jetsonen on pildistanud Alvar Aalto arhitektuuri üle 20 aasta. Pühendunud arhitektuurifotograafina hakkas teda huvitama kahe näiliselt vastandliku arhitekti kokkupuutekohad, vormilised ja ideelised sarnasused nende hoonetes ja ka mõttemaailmas. Oluline on siinjuures autori valitud vaatenurk, majade nägemisviis. Jetsonen tsiteerib Johann Wolfgang von Goethet, kelle sõnul on arhitektuur kivistunud muusika. „Olen seda kivistunud muusikat püüdnud tõlgendada, lähenedes igale hoonele erineval viisil. Vahel piilub arhitektuur loodusest välja nagu metsloom džunglist, vahel oleksin nagu pildistanud veesilmale lähenevat hirve. Vahetevahel võib arhitektuuri kirjeldada kui monumentaalset või korrapärast, lähenedes sellele heroiliselt altvaates.“

Le Corbusier’ uus valge arhitektuur avaldas vanuselt nooremale Alvar Aaltole sügavat muljet 1928. aasta suvel, kui arhitekt koos oma naise Aino Aaltoga esimest korda Pariisi sõitis. Sellel reisil avanesid tema silmad modernismile. Toona Aalto Le Corbusier’ga ei kohtunud, ent õppis tundma tema töid, näiteks värskelt valminud Villa Steini Garches’is, rahvusvahelisest funktsionalismist on kantud Aalto selle perioodi tuntumad tööd nagu ajalehe Turun Sanomat hoone ja Paimio sanatoorium. Hiljem rahvusvahelisel areenil mitmel korral kohtunud mehed läksid loominguliselt siiski erinevaid teid pidi – üht on peetud jäigaks ratsionalistiks ning teoreetikuks, teist maastikust ja kultuurist inspireeritud emotsionaalsete ruumide loojaks. Jetsoneni pilk nende loomingule näitab selliste liigituste suhtelisust, arhitektide persoonidest olulisemaks saab siinsetel piltidel arhitektuuri iseväärtus, üldisemad ruumilised kvaliteedid nagu valgus-vari, mahtude paigutus, avanevad vaated, seos koha ja loodusega. Enamasti võrdlevate paaridena esitatud pildid on spetsiifilised ja universaalsed ühteaegu, ülistades moodsa arhitektuuri klassikute oskust olla ligitõmbavad ja olulised ka üle poole sajandi hiljem. Näitusele saateteksti kirjutanud Soome tuntumaid arhitektuuriteoreetikuid Juhani Pallasmaa leiab kahte meest võrreldes, et arhitekti, autori ja persoonina oli Le Corbusier’l oluline roll moodsa ajastu ja kultuuri kujundamisel. Samas pakub tänasel päeval Alvar Aalto „väikesele inimesele“ keskendunud bioloogiline, psühholoogiline ja empaatiline mõtteviis palju paremaid väljavaateid meie üsna ebakindlat tulevikku silmas pidades.
 
Jetsonen on õnnelik, et tema fotonäitus Rotermanni soolalaos saab olla kahekõnes näitusega „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“, sest nii saab Eesti Arhitektuurimuuseumis näha korraga palju 20. sajandi arhitektuuri tippnimesid.
 
Jari Jetsonen (s. 1958) on fotograaf, kirjutaja ja ka maketimeister. Olnud õppejõud nii Helsingi Tehnikaülikoolis (1989-1999), Nihoni ülikoolis Tokyos (2000) kui ka Aalto ülikoolis. Avaldanud rea fotoraamatuid Alvar Aalto loomingust, samuti Soome kirikuarhitektuurist ja ka saunadest.
 
Näitust Rotermanni soolalaos on toetanud Greta ja William Lehtineni Fond, Eesti Kultuurkapital, Soome Instituut Eestis ja Eckerö Line.