Uudised

Ainulaadse Kultuurikatla ehitus neelaks üle 200 miljoni krooni PM 28.02

28.02.2007

Urmas Seaver, reporter/toimetaja

 

Lai ring kultuuriinimesi plaanib linna toel rajada lähiaastatel linnahalli naabruses asuvasse mahajäetud elektrijaama suurejoonelise kultuurikeskuse, mille maksumuseks kujuneb üle 200 miljoni krooni.

Keskuse rajamiseks loodud mittetulundusühingu Kultuurikatel üks eestvedajaid Peeter Jalakas ütles, et eesmärgiks on uus kompleks tööle saada hiljemalt 2011. aastal, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn.

Selleks tuleb aga juba tänavu hakata mahajäetud elektrijaama hoonet ja selle ümbrust korrastama.

Uues tavatus kultuurikeskuses oleksid üheskoos kino-, teatri- ja kontserdisaalid, kunstigaleriid, eri kultuurivaldkondade ja säästva renoveerimise õpitoad, raadiojaam, telestuudio, ateljeed ning muusikute prooviruumid.

Samuti kavandatakse alale Eesti moodsa kunsti muuseumi, 102 meetri kõrgusesse elektrijaama korstnasse võiks tulla hotell.

Nimekad kaasalööjad

Jalakase sõnul läheb keskuse rajamine maksma vähemalt paarsada miljonit krooni.

Raha on plaanis saada rahvusvahelistest fondidest, Tallinna linnalt ja riigilt. Aga samuti pangalaenuna ning annetustena rikastelt kultuuritoetajatelt.

«Tahame tekitada Tallinna Eiffeli torni, mis rõõmustaks linlasi ja annaks turistidele põhjuse siia tulla,» märkis Jalakas. «Oleme rahastamise osas saanud positiivseid hinnanguid ja tunneme end seetõttu üpris enesekindlana.»

Parimate lahenduste leidmiseks Kultuurikatla ehitamisel ja tegutsemisel on kultuuriinimestest kokku pandud 32-liikmeline loomenõukogu.

Teiste seas kuuluvad sinna näiteks kunstiülikooli rektor Signe Kivi, Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud, arhitektide liidu esimees Ülar Mark, Viljandi Kultuuriakadeemia juht Anzori Barkalaja, Ilmar Raag, Anne Erm, Indrek Saar, Jan Kaus ja Tiina Lokk.

Linn peab otsustama

Võimalike eraisikutest rahastajatena on loomenõukogu istungitel osalenud ärimehed Jaan Manitski, Tõnis Palts ja Rene Kuulmann.

Enne keskuse rajamist peab aga MTÜ Kultuurikatel saama linna omanduses olevad hooned ja maa pikaajalise rendilepingu või hoonestusõigusega enda kätte.

Selleks tuleb linnajuhte veenda, et ettevõtmisega on tõsi taga ning raha suurejoonelise projekti elluviimiseks tõepoolest ka leitakse.

Linnavalitsus on uue kultuurikeskuse idee põhimõtteliselt heaks kiitnud ja lubanud selle elluviimist igati toetada, kuid pikaajalist lepet Kultuurikatlaga pole seni sõlmitud.

«Me ei saa seda projekti teha niimoodi, et Kultuurikatla seltskond ütleb: täna leiame kümme miljonit krooni, aga me veel ei tea, kust ülejäänud raha tuleb,» selgitas abilinnapea Kaia Jäppinen.

«Kui räägime, et tahame aastaks 2011 keskuse valmis teha, siis peab olema selge visioon, millised on rahastamise allikad,» jätkas abilinnapea.

Jäppineni sõnul ootavad nad Kultuurikatla eestvedajatelt lisaks sellele, mis tulevases kompleksis olla võiks, ka täpset äriplaani.

Seejärel kavatseb linnavõim kahe nädala jooksul otsustada, kas kiita projekt heaks või korraldada uue kultuurikeskuse arendamiseks hoopis konkurss.