Uudised

Eesti Rahva Muuseumi projekt läbis totaalse muutumise

07.09.2007

Arhitektide visandatud vaade teadustöötajate tööruumidesse Raadile ehitada plaanitava Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone keldrikorrusel.
Foto: Dorell.ghotmeh.tane / arhitects

 

Jüri Saar, Tartu Postimees

Pariisis kolm viimast kuud Eesti Rahva Muuseumi hoone võidukavandi projektiga vaeva näinud arhitektide trio esitles eile tulemust Tartus, muuseumi- ja ehituseksperdid peavad hinnangu andma septembri lõpuks.

 

Kui muuseumirahvas ütleb siis jah ja seda teeb ka viieliikmeline insenertehniline komisjon, on projektiga edasi töötamiseks tee valla ja veel üks samm astutud selle poole, et Eesti Rahva Muuseumi sajanda sünnipäeva aastal, 2009ndal, saaks Raadi endisel sõjalennuväljal kopa maasse lüüa.

«See poleks mitte ainult ilus, vaid meeliülendav,» ütles ERMi direktor Krista Aru. «Kui juba ehitama hakatakse, siis see maja ka valmib.» Praeguste plaanide järgi aastal 2011.

Aru ei häbenenud enam valjusti välja öelda, et 108 võistlusele saadetud ideekavandi hulgast parimaks tunnistatu, autoreiks Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane, ei vastanud ometigi ruumilahenduselt muuseumi vajadustele.Küsitavusi on olnud konstruktiivse poole pealt ning jäi selgusetuks, kuidas hoone keskkonda paigutub. Rääkimata selgusetusest, kuidas paiknevad kommunikatsioonid, milline tuleb vundament, seinad ja katus.

 

Väga palju tööd

Lina Ghotmeh ütles, et projektiga on vahepeal väga palju tööd tehtud. Seda on palju muudetud ja lehes kõike üles lugeda olekski lootusetu katse, aga mõned näited siiski.

Aru iseloomustas, et eile esitletu on algse projekti täpsustatud, muudetud ja parandatud variant.

Võrreldes esialgse lahendusega on oluliselt kasvanud keldrikorruse mõõtmed, seal on hoidlad, tehnilised ruumid ja töötajate ruume.

Ümber on joonestatud nii peasissekäigu ja nn silla vahel olev konverentsiruumi, poe ja restorani osa, aga ka muuseumi ekspositsiooniruumide ja töötajate kabinettide paiknemine teisel pool silda.

Kriitikanooli teeninud ja keeruliseks ehitada hinnatud sillaosa kohta lausus Ghotmeh, et enam ei olegi see nii väga sild, sest mitmed hooneosad ulatuvad nüüd oru põhja.

Sild on kogu hoone laiune ainult katuse kõrgusel. Põhikorrusel on seda kitsamaks lõigatud, et lisada hoonest avanevaid vaateid ning selgemini eraldada väljapanekuosa konverentsiruumidest ja kommertslikumast osast.

Põhjamaises kliimas paratamatult tõusetuvat energiasäästu silmas pidades on kõvasti kärbitud klaaspindu, kuid õhulisuse püüdlusest pole arhitektid ometi loobunud. Paljudes ruumides on aknast paistev loodus tähtis taust ja meeleolulooja.

Ghotmeh nimetas veel, et välditud on sambaid, hoonet kannavad müürid.

 

Muutusi tuleb veel

Ehkki arhitektid polnud kitsid kavandeid projektorist näitama, ei soostunud nad lehes avaldamiseks läkitama korruste põhiplaane kujutavaid jooniseid põhjendusel, et need veel muutuvad. Selle asemel eelistasid nad näidata interjööri visandeid.