Uudised

Korteriarendus pidurdab Piritale uue keskuse rajamist

09.11.2007

Foto: AS TOP

 

Lagunevate kaide remondiks raha otsivad Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse omanikud äratavad kaheaastasest varjusurmast ala detailplaneeringu, mis näeb muu hulgas ette veekeskust ning paljukritiseeritud uusi kortermaju.
 

 

Esmaspäeval Pirita halduskokku jõudva planeeringu järgi valmiks Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) alale uus kolmekorruseline büroohoone, osaliselt merre kerkiks veekeskus, rajataks avalik supelrand ning huk kortermaju.

 

Kuid just praegusest TOPi peahoonest linna poole, kus seni on laiunud autoparkla, on planeeritud umbes 360 korteriga elurajoon. See ongi toonud planeeringule Pirita elanukke ühendavate seltside ägeda kriitika ning venitanud selle vastuvõtmist.

 

 

 

 

Seltsid elamute vastu

 

TOPi nõukogu esimehe Aivar Tuulbergi sõnul algatati planeering juba 2002. aastal ning läbi on arutatud viis varianti. Tema hinnangul ei tohiks praeguses lahenduses olevad kortermajad enam kellegi huve kahjustada.

 

Kui veel kaks aastat tagasi olid kortermajad planeeritud kolme- kuni kuuekorruselisteks ning majade vaheks 20 meetrit, siis nüüd on majad kolme- kuni viiekorruselised ning majade vahe on suurenenud 30 meetrile. Samuti on seetõttu vähenenud kavandatud korterite arv ning majade alumistel korrustel on teenindus- ja kaubanduspinnad.

 

Piritalasi ühendavad Pirita Selts, Lillepi Pargi Selts ja Merivälja Selts on seni olnud detailplaneeringu heakskiitmise vastu, sest ei soovi alale nii suurt elamuehitust.

 

Pirita seltsi kuuluv ning TOPi naabruses elav Lea Nilson ütles eile, et praeguse autoparkla alale ei tohiks üldse elamuid kavandada, sest need sulgevad vaate merele.

 

 

 

Maksis 267 miljonit

 

Samuti süvendaks elamuehitus tema hinnangul sealseid liiklusprobleeme. Nilsoni sõnul peaks parkla ala jääma puhkealana vabasse kasutusse ning sinna võiks rajada kohviku.

 

Reformierakondlasest Pirita halduskogu esimees Mati Eliste ning tema parteikaaslasest halduskogu liige ja endine linnaosavanem Ülle Rajasalu ütlesid, et toetavad planeeringu vastuvõtmist. «Olen juba mitu aastat olnud hämmingus, kui arad on meie linnajuhid,» lausus Rajasalu. «See ala tuleks igal juhul välja arendada ning sellest peaks saama Pirita linnaosa keskus.»

 

Eliste sõnul ei tohiks TOPi ala mingil juhul jätta seisma ja lagunema. «Niisugune lahenduseta olukord ei tule kasuks arendajale ega ka linnale, me peame leidma lahenduse,» lausus ta. «Oleks katastroof, kui sadam kinni pandaks.»

 

TOPi omanikud saatsid septembris linnale kirja, milles palusid toetust laguneva ja avariiolukorras oleva Pirita sadama remondiks.

Tuulbergi sõnul oleks üks võimalus sadama lagunevate kaide remondiks raha saada arendusest, mille eelduseks on aga detailplaneering.

Tuulberg tõdes, et kui riik TOPi 2002. aastal 267 miljoni krooni eest neile müüs, oli müügidokumentides kirjas, et peahoone kõrval olev lage ala pakub võimalusi kinnisvaraarenduseks. «See oli põhjus, miks me üldse TOPi ostsime,» lausus ta.

 

Linnaplaneerimise eest vastutav keskerakondlasest abilinnapea Taavi Aas ja tema parteikaaslasest Pirita linnaosavanem Tiit Terik ütlesid eile, et ei soovi enne halduskogu istungit planeeringut hinnata.

 

Terik märkis, et inimestel võivad küll olla emotsionaalsed hinnangud asjadele, kuid linnaosa peab vaatama ka seda, kuivõrd põhjendatud on vastuseis planeeringule.

 

Keskerakondlasest Pirita halduskogu liige ja riigikogu aseesimees Jüri Ratas lausus, et TOPi omanikud peaksid vastutasuks ehitusõigusele olema valmis rahastama ka väljaspool oma ala olevate parkide korrastamist või teede ehitamist.

 

 

 

Liiklusmuudatused

 

Linna peaarhitekt Endrik Mänd lausus, et peatselt teist korda avalikustatavas üldplaneeringus on TOPi ala segahoonestusala ja linnaosa keskus. Tema sõnul lubab sinna kortermaju ehitada.

 

Mänd lisas samas, et konkreetse detailplaneeringu puhul tuleb aga juba täpsemalt hinnata, kuidas uued hooned oleks paigutatud, kui suured need on ning kuidas on lahendatud avalik ala, kõnniteed ja läbipääsud merele.

 

Tuulberg kinnitas, et planeeringu järgi peaks linna maale tulema laste mänguväljak ning elurajooni juurde kohvik. Ta lisas, et linna ei tohiks planeerida üksikute emotsionaalsete avalduste põhjal, vaid lasta spetsialistidel oma tööd teha.

 

Muu hulgas on Tuulbergi sõnul planeeringuga ette nähtud ka liiklusmuudatused, mille linnaametnikud on heaks kiitnud.

Pirita Seltsi kuuluv Nilson aga märkis, et elanikke ühendavad seltsid soovivad ka üldplaneeringu muutmist ning üheks põhjuseks on just see, et üldplaneering annab liiga vabad käed TOPi ala hoonestamiseks.

 

 

Pirita TOP

 

• Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (TOP) rajati Tallinna lahe äärde Pirita jõe suudmesse 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatiks. Hoone arhitektid on Peep Jänes, Ants Raid, Henno Sepmann ja Avo-Himm Looveer.

• 2002. aastal erastas riik keskuse 250 miljoni krooni eest ning selle omanikeks said AS Arco Investeeringud ja Regati Valduse OÜ. Praegu asuvad TOPis spaahotell, konverentsikeskus, spordisaalid, poed, söögikohad ja bürooruumid.

• TOPi kompleks hõlmab 18 hektarit Pirita tee, Pirita jõe ja Tallinna lahe vahelist ala. Ala ümberehitamiseks peaks kuluma 1,5–2 miljardit krooni ja see kestab umbes kolm aastat.

 

Urmas Seaver

09.11.2007 Postimees