• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
    • Teadus- ja arendustegevuse raport 2023
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Futuristlik Londoni olümpiastaadion neelab miljardeid, millest ei hoolita

09.11.2007

 

Londoni olümpiastaadion

Foto: Reuters/Scanpix

 

Londoni olümpiamängude futuristlik peastaadion neelab enneolematu rahasumma.

  

Üleeile tutvustas Londoni olümpiamängude korralduskomitee maailmale 2012. aasta mängude keskset areeni – ümmargust peastaadioni, mille futuristlik disain on juba teeninud nii imetlusohkeid kui ka kriitikanooli.

 

Stratfordis asuvasse olümpiaparki kerkiv areen ehitatakse nimelt tavalise 25 000-kohalise võistluspaigana, kuhu mängude ajaks kavatsetakse lisada 55 000 istekohta mahutav lisakonstruktsioon. See peaks korraldajaid säästma tavalisest olümpialinna kimbutavast murest – mida teha kolossaalsete spordiehitistega ehk niinimetatud “valgete elevantidega” pärast mängude lõppu.

 

16-hektari suurusele maa-alale ehitatav staadion jääb kahe veekanali vahele, kerkides seega justkui omaette saarele. Seega on see teistest olümpiapargi hoonetest eraldatud – eriti tähtis asjaolu just turvalisuse poole pealt. Põhistaadioni peale lisatav teraskonstruktsioon rohkem kui poolesaja tuhandele pealtvaatajale kaetakse külgedelt kõrgtehnoloogilise kangaga. See 860 meetri pikkune “riidetükk” töödeldakse hiljem ümber Londoni olümpiamängude suveniirkottideks. Kõige krooniks lisatakse staadionile veel ka kangakiududest valmistatud eraldi seisev katus, mis ei kata küll kõiki istekohti, kuid mida on hiljem kerge eemaldada ja kasutada mujal.

 

Suurejooneline plaan neelab esialgse kava kohaselt 500 miljonit naela (umbes 11,7 miljardit krooni). Kriitikute arvates on seda aga selgelt liiga palju.


Neelab meeletult raha


Arhitekt Rod Sheard, kes disainis ka uue Wembley staadioni, on oma lapsukest igatahes kaitsma tõtanud, öeldes, et olümpiastaadion näeb välja uuenduslik, samas tundub igati õdus ja võimas. “See on staadion, mis toob inimesed kokku,” sõnas Sheard Briti päevalehele Guardian. “Usun, et õhkkond on seal väga eriline.”

 

Samas on tekkinud küsimus, miks uus staadion ikkagi sellise rahasumma neelab. Üheks põhjuseks on arvatavalt ehitusfirmade vähesus, kes taolist projekti enda kanda julgevad võtta. Tõepoolest – soovi avaldas vaid üks ehitusfirma, Robert McAlpine, kelle tööna valmis ka paljukiidetud Emiratesi staadion.

 

Ehitiste valmimise eest vastutava komitee juht John Armitt arvab siiski, et hädakisaks pole põhjust. “Pool miljardit naela on suur raha ja isegi kui peaks puudu tulema, on meil lisavarusid. Lisaraha kasutamine ei ole siiski plaan omaette,” lisas ta.

 

Kuigi staadionist jääb pärast mänge järele tunduvalt väiksem spordiareen, ei kao siiski küsimus, mis saab rajatisest pärast mänge. Seal saab pidada suuri kergejõustikukohtumisi, muu hulgas tiitlivõistlusi, kuid kas ainult nendega saab staadioni majandatud? Pigem soovitakse uhkele ehitisele püsikasutajaid. Kuuldavasti on sel teemal läbi räägitud Saracensi ja Waspsi ragbiklubidega, samuti tugevuselt kolmanda liiga jalgpalliklubiga Leyton Orient.

 

Autor: Aet Süvari, Kristi Vahemaa

9.11.2007 Päevaleht

 

vt ka:

 

Londoni olümpiastaadioni arhitektiks lord Foster?

7.10.2007 Päevaleht


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Kaksiktornid. Tehtud. Taastatud. Enne New Yorki
    10.11.2007
  • Uue Sakala ehitus rebis Rävala puiesteesse suured praod
    09.11.2007
  • Spaahotellil lasub kõhklusevari
    09.11.2007
  • Futuristlik Londoni olümpiastaadion neelab miljardeid, millest ei hoolita
    09.11.2007
  • Korteriarendus pidurdab Piritale uue keskuse rajamist
    09.11.2007
  • TÜ teadlased kavandavad kümme korda säästlikumaid maju
    09.11.2007
  • Skoone bastioni eskiis jõuab avalikule väljapanekule
    09.11.2007
  • Viimsis luuakse tornmajade abil omalaadne maamärk
    08.11.2007

Aastate kaupa

  • 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003