Uudised

Vabadusvõitlejate lahenduse kohaselt koosneks mälestusmärk kahest mustast poleeritud graniitplaadist. Vertikaalse plaadi mõõtmed on 35x120x220 sentimeetrit ja horisontaalsel 30x105x150 sentimeetrit. Püstise plaadi esiküljel seisab graniiti raiutud tekst “II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnuile”. Teksti autor on vabadusvõitlejate liidu esimees Heino Kerde. Sõnumi kohal paikneb Vabadussõja risti keskmes kujutatud ja Teises ilmasõjas eesti meeste tunnusena kasutatud mõõka hoidev käsi.

Eesti Vabadusvõitluse Vääristamise fondi juhatuse liikme Kuno Raude väitel sümboliseerib just see kahes sõjas kasutatud embleem vabadusvõitluse järjepidevust.

Vertikaalse plaadi alaosas paiknevad presidendi kohustes peaministri Jüri Uluotsa poolt 1944. aasta 18. augustil Tartus lausutud sõnad: “Eesti aladel on peetud ida vastu 39 sõda. Neljakümnes sõda on praegu käimas. Au ja kuulsus neile, kes oma elu või tervise on jätnud võitluses Eesti eest!”

Raude kinnitusel tuleks arusaamatuste vältimiseks korrata mälestusmärgi esiküljel kirjutatut samba pöördel inglise keeles. “On täiesti arusaadav, et sellisel juhul peaks mälestusmärk paiknema Leinapargis igast küljest vaadeldavas auväärses kohas,” ütles Raude.

Pärnu linnapea Väino Hallikmägi arutles eile väljapakutud kavandi teemal asjaosalistega linnavalitsuses, kuid lõpliku seisukohani veel ei jõutud.
Eesti SS-leegioni muuseumi juhatuse esimees Leo Tammiksaar kinnitas, et isegi kui linnavalitsus kiidab eskiisi heaks, ei loobu sõjamehed SS-vormis sõduri bareljeefist, mille linnavalitsus ära koristas. SS-sõdur on praegu linnavalitsuse käes.

Ühes on linnavalitsus ja vabadusvõitlejad kokkuleppele jõudnud: mälestusmärk riikliku iseseisvuse eest võidelnuile avatakse 1. novembril Leinapargis.