• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
    • Teadus- ja arendustegevuse raport 2023
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Kloogaranda kerkivad eramud

22.08.2003

Rando Tooming, EPL

Nõukogude aja ülipopulaarse suvituskohta, Kloogaranna muulist Paldiski suunas kerkib lähiajal üle poolesaja eramu.
Praegu müüb Ranna Kinnisvara OÜ seal krunte kolmes uusrajoonis. Supelrannale lähim, nüüd juba kahe kolmandiku ulatuses välja müüdud Ranna maaüksus asub Kloogaranna plaa?i vetelpäästemajast viiesaja meetri kaugusel.
Kloogaranna kolm suuremat kinnistut – Lahepere 1, Ranna ja Lahepere – on jaotatud 55 hektari suurusel maa-alal detailplaneeringute alusel 9 + 30 + 30 ehituskrundiks, mis teeb ala keskmiseks ehitustiheduseks ligi 0,8 hektarit ühe tulevase majapidamise kohta.


Elamine ranna kõrval
Kruntide müügiga tegeleva Ranna Kinnisvara OÜ omaniku Carmen Kaasiku sõnul on kinnistud väga erinevad. “Näiteks puudub kena männikuga kaetud kõige Paldiski-poolsemal, 5,1-hektarilisel Anne maaüksusel ehitusõigus,” täpsustas Kaasik.


Anne kinnistu asub Tallinna kesklinnast 38,5 kilomeetri kaugusel. Põhjast piirneb ala 350 meetri pikkuses merega. Peale 1,3-hektarilise männimetsa laiub alal rohumaa ja liivarand. Rannalt avaneb ilus vaade Lahepere lahele ja Lohusalu ning Pakri poolsaarele, maantee ääres asuvad vana kõrtsi varemed. Idas jäävad naabrusesse arendatavad kinnistud, lääne pool talukohad.


Sellest järgmises, 350 meetrit Keila pool asuvast 19-hektarilisest Lahepere maaüksusest on Kaasiku sõnul ära müüdud tubli 13 hektarit. Laheperel on 120 meetrit ühist piiri supelrannaga, läänest piirab uusrajooni Klooga oja. Põhjapoolses osas kasvavad okaspuud, peamiselt mänd. Kinnistu keskosas paiknevad Lahepere talu endised, kohati loodusliku uuendusega kaetud lehtpuupuistud.


Trassid on kinnistul Kaasiku kinnitusel rajatud ning kunagised Lahepere talu metsa-, heina- ja karjamaad on detailplaneeringu alusel jaotatud 31 katastriüksuseks suurusega 4500 – 10 000 ruutmeetrit. Ühel neist asub talukoht ja üks jääb rannal ehituskeelualasse. Lahepere kruntide hinnad algavad 400 000 kroonist ja lõpevad pealt 900 000 krooni.


110 000 krooni lisaks
500 meetrit edasi asuval 22 hektari suurusel Ranna maaüksusel on suurem osa krunte juba omaniku leidnud. Valmis on ehitatud kaks maja, veel suve lõpul alustatakse ehitust veel kolmel krundil. Torustik, juhtmestik ja teed on Rannas juba valmis. Maatükk on tasase reljeefiga, mille mereäärne osa on liivarand.


Ranna kruntide hinnad kõiguvad 600 000 krooni ja 1,07 miljoni krooni vahel. Peale hinnakirjas toodud numbrite arvestab maaomanik lisakulutusi iga krundi ostjale 110 000 krooni.


“Selles summas sisaldub tasu puurkaevu ja pumbamaja rajamise eest, veetrassi toomine krundi piirile, tee esimese etapi ehitamine ning elektrijuhtmestik,” kinnitas Kaasik.
Eelmisest veel 500 meetrit edasi laiuvas, umbes 20-hektarilises Lahepere 1, 2, 3 jne kvartalis on Kaasiku sõnul krunte praegu kõige keerulisem müüa, sest puuduvad nii kommunikatsioonid kui ka projektid.


“Loodame leida rikkaid ostjaid, kes oleksid nõus arendusse raha paigutama,” sõnas ta.
Asukoha poolest nii suvitamiseks kui ka elamiseks soodne Kloogarand asub Tallinnast 30 kilomeetri, Keilast 12 kilomeetri ja Paldiskist 9 kilomeetri kaugusel.


Nende jaoks, kes looduses viibimise asemel vaba aega aktiivselt puhates veeta soovivad, on käeulatuses Niitvälja ratsakool ja golfiväljakud ning Keila tervisekeskus.

 


Asjatundjalt
Ain Kivisaar, Uus Maa kinnisvaragrupi analüütik
:
Kloogarannas asuvad krundid on silmatorkavalt suured. See näitab hästi viimaste aastate üldist trendi – mida kaugemal krundid Tallinnast asuvad, seda suuremad need tavaliselt on.
Ruutmeetri hind – 130 krooni – esmapilgul ehmatavalt kallis ei tundugi, kuid määrav on ka kruntide suhteliselt kõrge tükihind.
Trend on selline, et iga aastaga nihkub Tallinna piir veidi kaugemale. Praegu asub piir umbes 30 kilomeetri raadiuses Tallinnast. Tulevikus tekivad kindlasti nii Kloogaranda kui ka kaugemale elurajoonid.


Kohalikult
Peeter Sauter, kirjanik

Praegu on Kloogarannas pilt nukram kui nõukogude ajal. Küla on rohkem räämas. Puuduvad nii tänavavalgustus kui ka kõnniteed. Mingisugused majad on liivarannale, veele kahtlaselt liiga lähedale kerkinud. Merd kasutab igaüks oma äranägemise järgi. Näiteks mina ujun seal, samas sõidavad mõned oma skuutritega.
Vetelpäästehoonesse tehti baar, mille uksel seisab silt “Avame, kui ise tahame”. Randa vald sel aastal enam ei koristanud. Mulle tegelikult selline räämas kohas elamine isegi meeldib.
Võib-olla muutub siin turvalisemaks, kui uusi elanikke juurde tuleb.

 

 


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Linn pani müüki 5,5 miljoni eest kinnisvara
    26.08.2003
  • Eesti esindushoone Brüsselis rekonstrueerib Koger & Partnerid
    25.08.2003
  • Kohus vaeb Kanajevi maja lammutamist
    25.08.2003
  • Kloogaranda kerkivad eramud
    22.08.2003
  • Sügisel valmib spordihall Haaberstis, Kristiines, Pirital
    22.08.2003
  • Balti jaama kanti tuleb uhke elurajoon
    21.08.2003
  • Linn täiendab arengukava
    21.08.2003
  • Veekeskusesse mahub 700 külastajat
    21.08.2003

Aastate kaupa

  • 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003