Uudised

Tallinn plaanib kolme miljoni kroonise rahasüsti toel hakata tuleval aastal korda tegema Rootsi ja Ingeri bastioni all olevaid 17. sajandil rajatud käike, et need tulevikus turismimagnetiks kujundada.

Abilinnapea Margus Allikmaa ütles, et tegemist on väga põnevate käikudega ning võimalusi neist turismimagnetit kujundada on lõpmatult. Tema sõnul tuleks käigud kõigepealt nõukogudeaegsest kolast tühjaks teha, puhastada ja nende seintelt eelmise sajandi krohv maha võtta, et käigud 17. sajandil olnuga võimalikult sarnasena taastada.
Abilinnapea sõnul tuleks seejärel leida hea idee, kuidas käigud sisustada.
Ta lisas, et kui käikude kordategemisega ning sinna valgustuse ja ventilatsioonisüsteemi rajamisega võib juba tuleval aastal hakkama saada, siis nende lõplik sisustamine võtab kindlasti veel mõned aastad aega.

Rahataotlus kolm miljonit
Kokku on kahe bastioni all ligi 550 meetrit valgustamata ja lagastatud käike. Käikude metallustega sissepääsud on korrast ära ning trepid osaliselt lagunenud. Lisaks on Rootsi bastionis (Lindamägi) asuv käik 118 meetri pikkuselt suletud.

Tallinna kultuuriväärtuste amet on oma tuleva aasta eelarvetaotluses käikude renoveerimiseks kavandanud kolm miljonit krooni. Kultuuriväärtuste ameti juhataja asetäitja Külli Holsting ütles, et selle summa eest saaks näiteks Ingeri bastioni (Harjumägi) ligi 280-meetrise käigustiku avada juba tuleval aastal.

Esialgse plaani kohaselt võiks käigud osaliselt taastada Põhjasõja-aegses ilmes ning varustada need mundris sõdurite vahakujude, toonaste relvade ja 17.-18. sajandi eluolu tutvustavate stendidega. Samuti võiks väljapanek kajastada käikude kasutamist Nõukogude korra ajal. Sissepääsud maa-alusesse käiku oleks Kiek in de Köki ja Vabaduse väljaku juures.

Rajatud Põhjasõjaks
Tänavu aprillis avastasid ehitajad ka bastionide omaaegse eelkindlustuse Wismari raveliini käigud, kuid need on praegu vähemalt osaliselt väga varisemisohtlikud.
Sel nädalal linnavalitsuse heakskiidu saanud arengukava näeb ette, et 2008. aastaks renoveeritakse ja avatakse Rootsi ja Ingeri bastioni ning Wismari raveliini käigud.
Ingeri ja Rootsi bastioni ning Wismari raveliini rajas Rootsi riik 17. sajandi teisel poolel Toompea kaitseks. Pärast Tallinna lülitamist 18. sajandil Vene impeeriumi koosseisu ei jätkatud enam Rootsi ajal alustatud ulatusliku muldkindlustuse vööndi rajamist ning alates 18. sajandi lõpust pole vööndit enam täiendatud ega laiendatud.

1857. aastal kustutati Tallinn maakindluste nimestikust ning sõjavägi andis kindlustused üle tsiviilvõimule, kes jättis maa-alused käigud kasutult seisma. Pärast Teist maailmasõda kasutati käike kuni 1970. aastateni tsiviilkaitse eesmärgil.