Uudised

Linna ehitusjärelevalve on asunud võitlusse eramuomanikega, kes projekti eirates on jätnud oma palkmaja linnaehitisele sobivama vooderdisega katmata või on abihooned naabritele häirivalt lähedale ehitanud.

Palkmaja linna ei sobi
Säästva arengu ja planeerimise amet (SAPA) on keskendunud linnaruumi visuaalselt risustavate ehitiste ja eluohtlike varemete omanike korralekutsumisele.
SAPA juhataja Ike Volkovi sõnul on ette võetud palkmajade omanikud, kes pole kinnitatud eramuprojektidest ehituse käigus kinni pidanud ning sel moel linnaruumi sobimatu elamu ehitusloata püsti pannud.

SAPA ehituslubade osakonna juhataja Vello Ermann lausus, et kõik ehitusprojektid peavad kohustuslikus korras saama kooskõlastuse linnaosavalitsuses ning ükski spetsialist linna palkmaja ehitamise projekti ei kooskõlasta.

SAPA ehituskontrolli osakonna juhataja Tõnis Kurriku sõnul saab palkmajade kerkimine linna võimalikus näiteks sel põhjusel, et projektis on ette nähtud katta palkmaja kivivooderdisega, mille omanik mingil põhjusel tegemata on jätnud.

Abihoone külje all
Kui majaomanikud ameti ettekirjutusi siiski ei järgi, nõutakse neilt välja sunniraha. “Esimese toiminguna tehakse ettekirjutus voodri paigaldamise nõudega. Järgmise ettekirjutuse saab omanik koos süüdistusega väärteo eest. Seadusele tuginedes on võimalik teha kahte sorti ettekirjutusi: nõuda hoone projektiga vastavusse viimist või lammutamist,” seletas Kurrik.

Praeguse seisuga on SAPA-s koostatud ka majade lammutamist nõudvaid ettekirjutusi, näiteks peab lammutama lihakombinaadi hooned Peterburi tee 2 või Tartu mnt 95. Palkmaju Kurriku andmetel seni lammutama sunnitud ei ole.

“Tuleb ette ka eriolukordi, nagu Rannamõisa tee 12a asuva palkmaja puhul, kus omanikuvahetuse tõttu praegusele omanikule trahvi teha ei saa, sest ta ei ole seda maja ise ehitanud,” selgitas Kurrik.

Projektist mööda ehitamine ei piirdu Kurriku sõnul ainult palkmajadega. Järjest rohkem tuleb ette, et krundi piirde äärde pannakse püsti abihoone.

“Kui abihooned tuleohutuseeskirjadega või muude normatiividega vastuollu ei lähe, pole nende jaoks ehitusluba vaja. Samal arvamusel ei pruugi olla naabermaja elanik, keda ehitis mingil põhjusel segab. Meie ülesanne on välja selgitada, kas ehitis võib jääda või tuleb lammutada,” selgitas Kurrik.

Lohakad saavad hoiatuse
Ike Volkov, SAPA juhataja
Ehitusjärelevalve spetsialistide töö hakkab tasapisi mõju avaldama.
Linna üldpilti risustanud Osten Tori varemed Pärnu maanteel on lammutatud, OÜ Torreonile kuuluvate lihakombinaadi varemete lammutamise projektile anti luba 12. septembril, määratud tähtaeg oli 15. september.
Ettekirjutusi järgides on nad oma kinnistutelt ka prahti koristanud.
Meie töö on süstemaatiline. Tondi kasarmutes, Audentese erakoolile kuuluvas osas, korraldati tänu meeldetuletusele laupäevak, ka kasarmute teistele omanikele on meeldetuletused edastatud.
Kalevi spordiseltsi ametnikud helistasid mulle ise ja küsisid, mida nad saaksid Kaarli puiestee tenniseväljakute taraga ette võtta.
Ent ikka veel leidub investoreid, kes on nagu kuu pealt kukkunud.
Hea näide on Rotermanni kvartal, kus maaomanikud neile kuuluvaid tükke ilmselgelt niikaua käes kavatsevad hoida, kuni maa hind tõuseb, et see siis soodsalt edasi müüa.