Uudised

Kinnisvara koondumine Riigi Kinnisvara kätte suurendab nii riigiasutuste kui ka ettevõtete nurinat, sest riigihangete seadus võimaldab Eesti suurimaks kinnisvarafirmaks kujuneval ettevõttel tellida teenuseid riigihanketa.

Reformierakonna esimees ja kunagine rahandusminister Siim Kallas ütles eilsel Riigi Kinnisvara tulevikku valgustaval konverentsil: “Kuskil hoovis on putka ja keegi saab tellimuse selle värvimiseks. Meie eesmärk Riigi Kinnisvara loomisel oli selline väike korruptsioon ära lõpetada.”

Varasematel aastatel valisid remondimehi ja muid kinnisvara haldusega seotud teenusepakkujaid riigi kinnisvara tegelikud kasutajad. Kui korruptsiooni oli, siis oli see piiratud konkreetsete ametiasutuste ja tema kasutuses oleva varaga, ütles selle kota riigihangete ameti juht Ülo Sarv.

Riigile kuuluva ligikaudu 8000 kinnisobjekti üleminekul ühe haldaja kätte tekib monopol, mis ühelt poolt dikteerib nii rendihindu riigiasutustele kui ka võimaldab teha ülisuuri suunatud pakkumisi erasektorisse.

Riigihangete seaduse kohaselt ei ole ostja kohustatud seda seadust rakendama kinnisasjade, olemasolevate ehitiste või nende osade kui vallasasjade ostmise või nendega seonduvate õiguste ostmise korral.

Sarv tunnistas, et seadusest tuleneb tõepoolest võimalus väike ehitus- ja rendikorruptsioon asendada suurega. Tema sõnul on korruptsiooni suurenemine seoses Riigi Kinnisvaraga olnud elavaks arutluseks ka Riigikogus.

Arco Vara grupi nõunik Hannes Kuhlbach ei välistanud korruptsiooni riigile kuuluva kinnisvaraga. “Kui arvestada, et Riigi Kinnisvara loomine oli ühe ministeeriumi ettevõtmine, kui kiiresti see käis ja juhatus oli ette otsustatud, siis võib spekuleerida, et ka tehingud on ette otsustatud,” ütles Kuhlbach.

Uus Maa Kinnisvaragrupi juhatuse liige Urmas Laur ütles, et Riigi Kinnisvara tegevuseesmärgid pole selgelt ega üheselt mõistetavad. Samuti pole Riigi Kinnisvara otsused läbipaistvad. Laur sõnas, et kui inimesed ei tea, siis nad spekuleerivad ja see ei pruugi olla Riigi Kinnisvarale positiivne. Näitena ütles Laur, et erasektor on huvitatud ja suuteline vanglate haldamist pakkuma, kuid riik lükkas talle majanduslikult kasulikud pakkumised tagasi. Justiitsministeerium valmistub just Riigi Kinnisvarale üle andma nelja vanglat.

Riigi Kinnisvara juht Enn Teimann vaidles: “Olgu meil siis suur korruptsioon. Üks kaitsepolitseinik ütles, et siis on lihtsam tööd teha.”
Hetkel on Riigi Kinnisvara ASi halduses 80 objekti üle Eesti, kuid eesmärk on enda kätte koondada kogu riigile kuuluv kinnisvara objekti, mida on umbes 8000 objekti.