• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
    • Teadus- ja arendustegevuse raport 2023
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Linna kalaturgu planeeritakse hotellide ja lukselamute vahele

12.11.2003

Askur Alas, EPL


 Pro Kapital kavandab linnahalli ja Patarei vahele jäävasse kalasadama piirkonda hotelle, korterelamuid, jahisadamat, kalaturgu ja kaldaparki, mis ühendaks astmetena kesklinna merega.


Eelmisel nädalal algatas linn kalasadama 14,7 ha suuruse ala detailplaneeringu, mille eesmärk on linnakeskuse laiendamine kalasadama alale, et taastada ajaloolised sidemed linna ja mere vahel ning avada juurdepääs mereäärsele alale.


700 miljoni eest investeeringuid
Pro Kapital Eesti peadirektori Andrus Lauritsa sõnul plaanib ettevõte Kalasadama piirkonda investeerida 700 miljonit krooni. “Kalasadamasse tulevad korterelamud, hotellid, väikealuste külalissadamat teenindavad majutusasutused, jahtklubid, kortermajutus. Kai renoveeritakse, sinna tuleb jahisadam,” ütles Laurits.


Nord Projekti juhtiva arhitekti Meeli Truu sõnul peaksid alale kerkima uhked Lõuna-Prantsusmaa marina-tüüpi majad jahiomanikele ja külalistele, kus iga korteri juurde on ette nähtud paadikoht. Hoonete kõrguseks on lubatud 18 meetrit ja 5 korrust.



Kaldapealsete hoonete esimestele korrustele planeeritakse teeninduspinnad – sadamaga seotud kohvikud ja restoranid. Büroosid alale planeeritud ei ole, küll aga on poolsaarele rajatavate elamute grupi merepoolsesse külge ette nähtud tervise- ja harrastusspordikeskus, mis peaks teenindama ka merre rajatava sadama külalisi.
Külalissadama kohustuste hulka kuulub ka pesemisvõimaluste, pisiremondi ja aluste varustamise tagamine külastajatele ning see eeldab ka piirivalvet ning tolliteenuseid.
Lauritsa sõnul on kaalumisel ka Domina Ilmarise hotelli laiendamine Kalasadama territooriumile.


Planeeringu lähteülesande kohaselt tuleb ühendada linn ja meri, seepärast on Suur-Patarei tänavat ning Kalasadama basseini kaldapealset ühendavale mäeveerule planeeritud park, mis astmete ja terrassidena mere poole laskub.


Üldplaneering näeb Kalasadamasse ette rannapromenaadi, mis tuleb kujundada jalakäijatele atraktiivseks ning mitmekesistada välisvalgustuse, väikevormide ja haljastusega. Alale jääb ka linna üks tulevasi peamagistraale, Kalamaja möödasõidutee koos haljaskoridoriga, ning kalaturg.


“Kalaturg on sinna tõepoolest planeeritud, kuid ise me seda kindlasti opereerima ei hakka,” ütles Laurits. Tema sõnul saab kalaturg Tallinna tingimustes olla ainult kujund. “Kui keegi on nõus selle sinna rajama, siis valmistame platsi ette,” kinnitas Laurits.
Ehe kalaturg on vähetõenäoline


Ka Truu sõnul tuleb kalaturg pigem meelelahutuslikku laadi, elusa kala asemel on müügil tõenäoliselt jahutatud kala nagu kalapoodides. Samas on kalaturg planeeritud kalasadama basseini lähedusse arvestusega, et oleks võimalik ka otse paadist kala müüa. Säärane süsteem töötab ka Helsingis. “Kahjuks on aga 50 viljakat aastat kaluri elukutse väikeettevõtjana ära kaotanud ning Tallinna ümbruses kalureid ei ole,” ütles Truu.


Abilinnapea Toivo Ninnase sõnul kannab linn hoolt kalaturu tekkimiseks soodsate tingimuste tagamise eest. “Nende tingimuse ärakasutamine sõltub huvitatusest kalaturu loomise ja opereerimise vastu, nii kalurite-kauplejate kui ka kalatarbijate huvist,” ütles Ninnas. Kalaturu rajamine on sisse kirjutatud ka koalitsioonilepingusse.


Pro Kapital esitas Kalasadama piirkonna detailplaneeringu lähteülesande korrigeerimispalve säästva arengu ja planeerimise ametile eelmise aasta mais ehk ligi poolteist aastat tagasi. Nüüd detailplaneeringu algatamisega seatud lähteülesanne annab firmale võimaluse jätkata planeeringu koostamist. “Arvestades seda, kuidas on asju siiani aetud, ei julge ehituse plaanitava alguse ja lõpu kohta enam midagi ennustada. Täpsemalt saab rääkida siis, kui detailplaneering on lõplikult kehtestatud,” ütles Laurits.


Kalaturg on sajandite pikkune traditsioon
Ajaloolase Robert Nermani sõnul asus praeguse Patarei kasarmute alal juba muinasajal kalurite peatuspaik. Esimesed kirjalikud andmed Tallinna kaluritest pärinevad 1352. aastast.


“Kalamehed kogunesid sinna praeguse Harjumaa küladest ja veetsid seal kogu suvise püügihooaja. Seega võib ümberkaudsete külade kalamehi pidada Tallinna esimesteks asunikeks,” on Nerman Päevalehe veergudel kirjutanud. Kalaranna keskuseks oli kalaturg, mis tegutses linnas viimati 1930. aastatel.

 

 


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Vabaduse kell püstitatakse kui reklaamipost
    14.11.2003
  • Vabaduse kell valmib 19. detsembriks
    14.11.2003
  • Harjuoru võimlast saab teatrisaal
    12.11.2003
  • Linna kalaturgu planeeritakse hotellide ja lukselamute vahele
    12.11.2003
  • Linn saab kolm uut skulptuuri
    12.11.2003
  • Mereäärne üldplaan ootab ettepanekuid
    05.11.2003
  • Neitsitorn renditakse välja
    05.11.2003
  • Linnahall ajalooliste vabadussammaste asemele?
    05.11.2003

Aastate kaupa

  • 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003