• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
    • Teadus- ja arendustegevuse raport 2023
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Linna kõrgeima hoone 40 korrusest jääb alles 35

28.11.2003

Askur Alas, EPL


Vaatamata sellele, et arendaja vähendas linna kõrgeima, algul 40-korruselisena kavandatud hoone kõrgust kahe korruse võrra, on hoone projekteerimine endiselt takerdunud kultuuriväärtuste ameti kooskõlastuse taha, sest amet nõuab veel kolme korruse mahavõtmist ja linna silueti analüüsi.


Linna kõrgeim tipp peab olema keskaegne
Kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummali sõnul ei pea amet endiselt võimalikuks Tartu maantee 15 detailplaneeringu kooskõlastamist, sest puudu on kolmemõõtmeline makett vaadete analüüsiks ning liiklusskeemi- ja keskkonnaanalüüs. “Võiks uurida, kuidas mõjub viiekorruselise parkla rajamine ümberkaudsete majade õuele,” märkis Trummal.


Lisaks sellele peab amet vajalikuks hoone kõrgust vähendada veel kolme korruse võrra 35 korruseni. “Arvestades seda, et Oleviste maht muutub kõrgenedes nõeljaks, oleks hoone mahu vähendamine vajalik vähemalt viie korruse võrra,” teatas Trummal novembri keskel saadetud kirjas arendusfirmale Vallikraavi Kinnisvara.


Trummal ütles Päevaleht Tallinnale, et kui Tallinna kõrgeimaks tipuks jääks keskaegne hoone, saaks sellest teha marketingivõtte. “Oleviste oli tõenäoliselt keskajal Euroopa kõrgeim tipp. Kui see alles jääks, näiteks see, et ka uus pealetungiv rahamaailm ei ole suutnud kukutada keskaegse hansalinna kõrgeimat tippu,” selgitas Trummal.


Põlvelõhkuja arhitektide Vilen Künnapu ja Ain Padriku sõnul on nad nõus sellega, et Oleviste 123,7 meetrit võiks jääda kõrguspiiranguks, kuid uus hoone ei pea olema sellest oluliselt madalam. Padriku sõnul mängib rohkem see, kas hoone jääb kirikut teatud vaatesektoritest varjutama. “Tegin analüüsi, kuidas jääks ajalooline vaade Tartu maanteelt sissesõidul Sossi klubi juures. Uus ja vana jäävad kõrvuti, hoone ei varjuta Olevistet,” kinnitas Padrik. Samas kinnitasid arhitektid, et kui linn nõuab korruste vähendamist 38-lt 35-ni, siis seda ka tehakse.


Oleviste muistne kõrgus tuleks taastada
Arendusfirma Vallikraavi Kinnisvara juhataja Indrek Renteli sõnul on nii makette kui ka analüüse tehtud, viidates ka hiljuti KavaKava arhitektide valmistatud ja näitusel väljas olnud veel kerkimata kõrghoonetega linnamaketile.


Rentel avaldas lootust, et detailplaan varsti kinnitatakse ning hoone projekteerimine võib pihta hakata. “Seegi võtab oma aja, enne ülejärgmist aastat ei toimu küll midagi,” ütles Rentel.


Hoone algne kõrgus 40 korrusega oli 125 meetrit ehk ligi poolteist meetrit Olevistest rohkem. Oleviste kõrgus võis aga enne 19. sajandi tulekahju olla 132 meetrit ning ühe versiooni kohaselt koguni 150 meetrit. Kas ainus viis pealinna kõrgemaid hooneid ehitada oleks Oleviste kunagine kõrgus taastada? “On tõepoolest tehtud ettepanekuid Oleviste kõrgemaks ehitada. Kuigi tulemus oleks väga-väga efektne, ei ole see eriti tõenäoline,” ütles Trummal.


Trummali sõnul peaks ehitiste kõrguspiirangud määrama kesklinna ehitusmäärus, mida hakatakse alles koostama. “Muidu pole välistatud, et tuleb järgmine arendaja ja ütleb, et teeb 70 korrust,” ütles Trummal. Ta lisas, et määruses võib võtta ka seisukoha, et mingeid piire polegi vaja, ent peamine on see, et tekiks süsteem.


Tartu maantee pilvelõhkuja
Praeguse plaani kohaselt peaks kõrghoone esimesest viienda korruseni tulema bürood ja 7.-35. korruseni korterid, kuues korrus jääks majanduskorruseks, kus on panipaigad ja tehnilised ruumid. Büroode kõrvale, maja laiemasse ossa tuleks neli korrust parklat, parklaosa katusele rajataks aed, kus lapsed saaks mängida.


Kortereid on planeeritud igale korrusele viis: kolm kahetoalist, 52, 67 ja 72 ruutmeetri suurust korterit, üks kolmetoaline 83-ruutmeetrine ning üks neljatoaline 106-ruutmeetrine korter. Vajadusel saab kortereid kerge vaevaga suuremaks planeerida, nii võivad eri korrustel olla eri planeeringu ja suurusega korterid.


Viimasele korrusele peaks tulema klubiruumid, kus majaelanikud saaksid üritusi pidada, ja saun. Sauna seinad on kavandatud läbinisti klaasist, mullivann on projekteeritud vanalinna vaatega nurka. Materjalidest kasutatakse peamiselt klaasi, betooni ja metalli.
Hoone on plaanitud fassaadiga Tartu maantee poole krundile, kus praegu on parkimisplats. Maja kõrval olevas hoones oli nõukogude ajal valuutapood Turist.

 

 


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Kadrioru staadionile kavandatakse massiivseid korrusmaju
    08.12.2003
  • Linn lubab USA saatkonnal tänavale klaaspaviljoni püstitada
    08.12.2003
  • Linnahalli ala Sõõrumaa abiga turismimagnetiks
    08.12.2003
  • Linna kõrgeima hoone 40 korrusest jääb alles 35
    28.11.2003
  • Kadrioru park suurte muutuste lävel
    28.11.2003
  • Vabaduskell veel kallimaks
    28.11.2003
  • Osten Tori järglast hakatakse märtsis ehitama
    26.11.2003
  • Pärnu mere äärde plaanitakse tornelamuid
    26.11.2003

Aastate kaupa

  • 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003