Uudised

Linnateatri arhitektuurivõistluse võitnud töö alusel ehitatakse praeguse lavaaugu asemele moodne teatrihoone, mis jätab vaadeldavaks vanade teatrihoonete fassaadid ning sobib hästi keskaegsesse linnaruumi.

Suure ülekaalu ja üksmeelega võitjaks tunnistatud töö “Veepealne osa” autorid on Andres Siim, Kristel Ausing ja Jan Skolimowski.

Publiku peasissepääs suurde saali ja Taevalavale on kavandi järgi siseõuelt, kuhu pääseb läbi Laiale tänavale avaneva kangialuse.

Praegu remondis olev väike saal jääb ka tulevikus iseseisva sissepääsuga. ?ürii tõstis esile, et siseõue tekib huvitav linnaruum – nagu tänav. Aida tänava äärsed vabaks jäävad ruumid on välja pakutud rendipindadena, ka sinna kohviku paigutamise idee tunnistas ?ürii heaks.

Lisaks esimesel korrusel asuvale 400-kohalisele suurele saalile on uues hoones näitlejate- ja publikuruumid, samuti kõik muud teatrile vajalikud spetsiifilised ruumid: töökojad, maalimissaal jms.

Teatri direktor eriti rahul lavaga
Linnateatri direktor Raivo Põldmaa kiitis, et hästi on kavandatud lava ja lavaümbrus, mis tekitab suuri tehnilisi võimalusi. Projekteerimisel tehakse täpsem siseruumide lahendus, kuid projekt annab võimalused kõik vajalik ära mahutada.

Kui mõned võistlustööd jätsid teatri katusele ka vabaõhulava, siis võidutöös suveetenduste jaoks kohta ei jää. Vastavalt võidutööle tuleb katuse alla hoopis täismahus proovisaal, mille üle Linnateatri direktori Raivo Põldmaa sõnul teatrirahvas eriti rõõmustab.

Ühes võistlustöös pakutud variant, et vabaõhulava võiks asuda katusel, tekitas suurt huvi, sest seal oleks hakanud etendustele kaasa mängima huvitav vaade vanalinna katustele. Samas tõdes Põldmaa, et sellist lava saaks kasutada vaid 60 päeva aastas, pealegi tuleb arvestada meie kliimaga ja tugeva meretuulega. Seetõttu pidas ta palju olulisemaks just proovisaali.

?ürii hinnangul sobib “Veepealne osa” vanalinna kõige paremini ning on teostatav kavand. Ka teatritehniliselt hindas saksa ekspert selle kõige paremaks lahenduseks. Linnateatri direktor Raivo Põldmaa osutas, et tõenäoliselt tuleb üht-teist projekteerimise käigus siiski muuta, näiteks ühendusteid vana ja uue hoone vahel.

Lavatorn osutus suurimaks pähkliks
Kõige raskemaks ülesandeks sai konkursitöödele sobiva kõrgusega lavatorni kavandamine. “Teatrile annab lisavõimalusi võimalikult kõrge lavatorn, vanalinna katusemaastikku sobimiseks pidi aga muinsuskaitse piirangu kehtestama,” märkis ?ürii esimees, kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummal.

Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik kiitis võidutöö lavatorni ratsionaalset lahendust, mis on modernne, kuid sobib samas hästi vanalinna katusemaastikuga.

Trummal ütles, et ülesanne oli väga ambitsioonikas: loodav hoone peab olema arhitektuuriliselt huvitav, sobituma kesk-aegsesse linnaruumi ning vastama teatritraditsioonidele ja –vajadustele.

Raivo Põldmaa sõnul võiks teatrihoone ehitus alata 2008. aastal ja valmis võiks see saada aastal 2010. “2011. aastal saab Tallinn loodetavasti üheks Euroopa kultuuripealinnadest, oleks hea, kui selleks ajaks ehitataks linna uus teatrimaja,” ütles Põldmaa. Ta osutas, et viimane spetsiaalne teatrimaja ehitati Tallinna 1913. aastal: “Saja aasta kohta üks teatrimaja ei ole isegi niisuguse väikse pealinna jaoks palju!”
Võistlustööd näitusel:

Täna kell 15 avatakse Disainigaleriis näitus kõigist Linnateatri arhitektuurivõistlusel osalenud töödest. Näitus jääb avatuks kaheks nädalaks.