Uudised

Linnahalli jäähall lammutusloata

22.04.2004

Eeti Päevaleht 22.04.2004
Piret Peensoo

Muinsuskaitseamet nimetab eksitavaks infomüraks mullu suvel koostatud esmaseid muinsuskaitselisi leevendusi, mille järgi võiks linnahalli renoveerimisel lammutada osa linnahallist ja jäähalli.

Veel aasta lõpus kõneles linna kultuuriväärtuste ametit juhtinud Agne Trummal võimalikest mööndustest ja nimetas, et lammutada oleks võimalik jäähall ja hoonele saaks teha pealeehitusi, mis ei ole kõrgemad lavatornist.
Tänaseks on Trummalist saanud riigi muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja ja ta ütleb, et võimalikke leevendusi sisaldanud “paber” oli vaid vihjeks linnahalli omanikele ja ostuhuvilisele. “Võib-olla tõesti oli liiga julge samm anda kiri müügitingimuste juurde,” leidis ta nüüd. “Tahtsime vältida olukorda, kus öeldakse, et muinsuskaitse takistab linnahalli müüki.”

Ärplemine võib tekitada ringkaitset
Eile laiali saadetud pressiteates seisab, et riikliku kaitse all oleva linnahalli puhul ei ole muinsuskaitse andnud ametlikku nõusolekut promenaadi, jäähalli ja hoone merepoolse osa lammutamiseks. Küll telliti halli restaureerimise muinsuskaitselised eritingimused arhitektuuriloolaselt Piret Lindperelt ja arhitekt Ignar Fjukilt.

Trummali sõnul ei räägi ta endale vastu, sest konkreetset lammutusluba pole. “Välja sai antud võimalikud leevendused ja kindlad kitsendused,” ütles ta. Põhjalikke eritingimusi ei olnud mõtet välja töötada, kuni polnud uut omanikku. “Eritingimusi on väga raske õhku kirjutada, kui pole teada, kas linnahall jätkab kontserdisaalina või konverentsikeskusena,” märkis Trummal.

Muinsuskaitsja teab, et linnavalitsus ja Manutent on huvitatud võimalikult ulatuslikest leevendustest. Ta soovitab mitte üritada esineda lammutusavaldustega ja võimalikult vähe mõjutada nõukogude liikmeid. “See eelnev ärplemine võib tekitada küll ringkaitset,” leidis Trummal. “Minu praegune olukord on tollasest oluliselt mugavam – ma olen linnavalitsuse surve alt väljas.”

Linnapea küsib hallile soodustusi
Millist tulevikku eritingimusi koostades linnahallile kavandatakse, pole selge ja muinsuskaitse ootab linnalt kirjalikku visiooni. Ametnikele on teada vaid, et Manutent ostab maa ja linnahalli ja linnahall renoveeritakse koostöös linnaga.

Endise linnaametniku suust kõlavad linnavalitsuse suhtumise kohta väljendid “linnavalitsuses aeti investoritele puru silma” ja “mitte mingit kodutööd linnavalitsuse poolt ei tehtud”. Muinsuskaitset häirib, et müüja ja ostja arvates jääb hallist alles üksnes “keskmine nutsukene”. “Seda, et linn teab, et eritingimusi ei ole, väljendab ka Savisaare kiri,” tõdes ta.

Möödunud nädalal saatis linnapea kultuuriministrile kirja, kus tahab teada, kas ja millises ulatuses oleks riik valmis rahastama või toetama halli kontserdisaali renoveerimist või selle edaspidist tegutsemist. Samuti uurib meer, kas ja millises ulatuses peab kultuuriminister võimalikuks halli kui kultuurimälestise osas kehtestatud muinsuskaitseliste kitsenduste leevendamist.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik Ave Toots-Erelt ütles, et minister pole kirjale veel vastanud, kuid teeb seda tõenäoliselt kiiremini kui tähtajaks, mis on mai keskpaigas.

Mida arvab linnahalli renoveerimise suhtes tehtud kannapöördest ala ostust huvitatud osaühingu Manutent juht Märt Vooglaid, ei õnnestunud Päevaleht Tallinnal eile teada saada. “Ma ei taha osaleda teie afäärides. Meie ajame oma äri linnaga,” ütles Vooglaid.

Enne, kui muinsuskaitseamet ja kultuuriväärtuste amet eritingimused kooskõlastavad, peab need heaks kiitma muinsuskaitse nõukogu ja selle arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu. Alles seejärel on linnahalli omanikul alus halli “leevendatud korras” rekonstrueerida.

Lammutuslootust andnud kiri
Kuupäeva “18. juuni 2003” kandvas dokumendis “Esmased muinsuskaitselised tingimused Tallinna Linnahalli kompleksi müügi juurde” nõuab kultuuriväärtuste amet, et kompleksi renoveerimisel peab säilima hoone bastionilaadne üldilme, s.t tema astmeline liigendus, trepistikud, murunõlvad ja viimistlusmaterjalid. Interjööris peab säilima amfiteatrilise vaatesaali ja seda ümbritsevate fuajeede ruumiterviklikkus.

Leevendusi muinsuskaitselistele kitsendustele võib kaaluda järgmistes osades:
• jäähalli ja seda katva estakaadi säilitamine ei ole kohustuslik juhul, kui jäähallile ei leita sobivat funktsiooni
• vajadusel (s.t kaasaegsetele nõuetele vastava lavatehnoloogia paigutamiseks) on linnahalli lavatorni lubatud ehitada kõrgemaks (4–5 m). Lavatorn peab samas jääma kogu kompleksi kõrgeimaks dominandiks;
• linnahalli merepoolsele osale on lubatud pealeehitused max kuni peahoone kõrguse (v.a lavatorn) ulatuses;
• lubatud on linnahalli ruumi-programmi muutmine selle kaasajastamise ning multifunktsionaalsemaks muutmise eesmärgil.
Kirjas seisab, et linnahalli hoonekompleksi renoveerimiseks tuleb koostada muinsuskaitselised eritingimused; kompleksi renoveerimiseks ja laiendamiseks tuleb korraldada arhitektuurivõistlus, mille ?ürii koosseisu kaasatakse teiste seas kultuurimälestiste eksperdid.

Loe: epl 22.04.2004