Uudised

Eesti arhitektid jäävad Tallinna lennujaama projekteerimisest kõrvale

28.04.2004

Äripäev 23.04.2004
Inno Tähismaa

Eesti arhitektid jäävad kõrvale suurtest projekteerimishangetest seoses Tallinna lennujaamaga, sest Euroopa Liidu projektid eelistavad hiigelfirmasid.

Tallinna lennujaam kuulutas aasta algul välja hanke reisijaterminali laienduse projekteerimiseks. Seejuures oli 8 miljoni kroonise hanke juures nõue, et projekteerija aastakäive peab ulatuma 15 miljoni euroni ehk 234 miljoni kroonini.

“See on Eestis pretsedenditu juhtum,” kommenteeris nõuet arhitektuuribüroo Kolde Grupp arhitekt Indrek Allmann. Tema sõnul välistab selline nõue mistahes Eesti projekteerimisfirma. Eesti suuremate arhitektuuribüroode käive ulatub aastas 10–20 miljoni kroonini, keskmise büroo käive on 3 miljonit. Allmanni sõnul suudavad esitatud nõudeid täita ainult suured rahvusvahelised projekteerimisbürood.

Nõudega pole päri ka arhitektide liidu juht Margit Mutso. “Tingimused on sellised, et ükski Eesti firma ei saa hankeid teha,” ütles ta. “Meil pole siin enam midagi vehkida,” lisas ta, “teeme väikseid eratellimusi.”

Mutso sõnul satub arhitekt karmide nõuete tõttu kellegi teise diktaadi alla. Ja annab välisfirmadele võimaluse spekuleerimiseks. Näiteks lennujaama puhul on suured välisfirmad võtnud Eesti büroodega ühendust ja pakkunud võimalust, et Eesti firma teeb kogu töö ära, aga saab omale ainult osa projekti maksumusest. Nõue on Mutso sõnul arusaamatu, sest Eesti arhitektidelt nõutakse juba praegu vastutuskindlustust.

ASi Tallinna Lennujaam arendusjuht Einari Bambus pareeris arhitektide süüdistused väitega, et terminali laiendus on Euroopa Liidu abiprogrammi ISPA projekt ja nõuded kehtestab EL. “See on selge, et neid kriteeriume pole lennujaam välja mõelnud,” ütles Bambus. “Jagan pahameelt, aga midagi teha ei saa.”

Bambus ütles, et sarnaseid projekte on teisigi tulekul ning sellega peab arvestama. Eesti on väike ja seetõttu peavad Eesti firmad koopereeruma suuremate välismaiste firmadega, lisas ta.

Mullu Eesti valitsuse välja töötatud transpordistrateegia kohaselt saavad ISPA toetust peamiselt suuremad maanteed, lennujaamad ja sadamad. Tallinna lennujaama puhul finantseeritakse reisiterminali vastavusse viimist ELi nõetele. Lisaks läheb raha lennuliikluse ala nüüdisajastamisele.

Kokku saavad lennujaama objektid 25 miljoni euro ehk 390 miljoni krooni suuruse süsti. Seejuures saavad nii reisijatehoone kui lennurajad kumbki 12 miljonit eurot (187 mln krooni) ehituseks ja 0,5 miljonit eurot (8 mln krooni) projekteerimiseks. Ehitus peaks toimuma aastatel 2005–2006. Projekteerija leidmiseks tehtud hankekonkursi tulemused peaks selguma kuu-poolteise pärast.

Loe: ÄP 23.04.2004