Uudised

Tulevase ooperiteatri ja raekoja kohal laiutab hiiglaslik prügimägi

30.04.2004

Eesti Päevaleht 30.04.2004
Askur Alas

Kesklinna lähedal Kadrioru staadioni taga, magusal mereäärsel maatükil endise tivoli ja sadama vahel on naftaga reostatud, tonnide kaupa prügi ja saastaga kaetud, asotsiaalide ja tundmatute barakkides pesitsevate firmadega asustatud räige prügimägi, mis igal normaalsel kodanikul ihukarvad püsti ajab.

Miks on 5 minuti kaugusel kesklinnast selline masendav jubedus, mis seal toimub ja mis sellest alast saab, käis Päevaleht Tallinn uurimas koos Kesklinna vanema Keit Pentuse, tema asetäitja Kaia Sarneti, säästva arengu ja planeerimise ameti arhitektuuriteenistuse direktori Arvo Rikkineni, rannaala osa-üldplaneeringu koostanud AS Enteci arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja Kaur Lassi, linna keskkonnateenistuse direktori Tarmo Pauklini ning arhitektide Veronika Valgu ja Indrek Peiliga.

Selgus, et nii reostuse kui ka heakorra eest vastutab riik, mitte linn. Tegu on reformimata riigimaaga, mille eest vastutab Harju maavanem – Orm Valtson. Teisalt ei saa maaga midagi peale hakata, enne kui pole kehtestatud rannaala osa-üld-planeering, mis enne linnavolikokku jõudmist on samuti maavanema laual ja ootab kinnitamist.

Samuti pidurdab arengut see, et Tallinna sadam soovib millegipärast hoopistükkis kinnisvaraarendusega tegelema asuda ja sooviks tulevasele ooperiteatrile mõeldud piirkonda hoopis elumaju.

Maavanem Orm Valtson selgitas, et linnavõimud pole talle saatnud nimekirja objektidest, mille eest ta vastutab.
Koht, kus viie või rohkema aasta pärast peaks olema Põhjaväil, uus ooperiteater ja võib-olla ka uus raekoda, pole justkui kellegi asi.

Meri traataia taga
Jalutuskäigu alguses tivoli väravate juurest püüab esimesena pilku varem lõbustuspargina kasutatud tohutu lage asfaldiplats, mis on võrkaiaga ümbritsetud. Seetõttu on pääs mere äärde piiratud – sinna pääseb vaid pooleteise meetri laiusest koridorist kahe võrkaia vahel. Tivolit valdab Lauluväljaku AS, kes seal üritusi korraldab, muul ajal ei toimu platsil midagi. Hiljem lauluväljaku pealikult Riho Rõõmuselt uurides selgub, et alalt mere äärde pääsemine on reaalne, kui võrkaia väravad avada, probleemiks on vaid turvalisus.

Teisel pool mainitud pooleteise meetri laiust koridori on paik võrkaiaga piiratud, sissesõidu on läbipääsu keelava märgi ja kurja koeraga varustanud OÜ Esmera. Rannaala osa-üldplaneeringu koostanud AS Enteci arhitektuuri- ja planeerimisosakonna juhataja Kaur Lassi sõnul kuuluvad Petrooleumi 10 krundil firmale hooned, maa peaks aga olema riigi omanduses ja tagastamata. Rannaala planeeringu avalikul arutelul on Esmera esindaja kinnitanud, et firmal on olemas täitevkomitee välja antud omandidokument.
Kesklinna valitsus laiutab siinkohal käsi – kõik alad on siin riigi või eraomand.

“Võrkaiast väljaspool, linnapoolse platsi kavatseme suvel kohandada rulatajate ja rulluisutajate tarbeks. Muidugi võiks ka võrkaia maha võtta ja avada pääsu mere äärde, kuid ala haldab praegu lauluväljak,” arvab kesklinna vanem Keit Pentus.

Ooperiteatri kohal barakk
Jalutame tivoli eest paarsada meetrit kesklinna suunas, mööda põlenud laevavrakist, mis siin juba aastaid vedelenud, ning teisel pool müüri paistvast eiteamillal pooleli jäänud hoonest. Jõuame tulevase ooperiteatri jaoks planeeritud kohta, kus praegu on üks kokkuvarisenud barakk ja üks poollagunenud hoone, plangud akende ees, millel aga kummalisel kombel satelliidiantenn küljes. Igal pool ümbritseb meid prügi – riideräbalad, kilekotid ning kõikvõimalik muu rämps. Kes siin elab või kellele see maja kuulub, jääb mõistatuseks. Tuleb aga välja, et tegu on riigi maaga, mis rannaala planeeringuga on kavandatud ühiskondlike hoonete, täpsemalt ooperiteatri jaoks. Samas käib vaidlus Tallinna Sadamaga, kes soovib sinna elumaju ehitada.

“Ainult riik võib lubada endale luksust sellises kohas selliseid sarasid pidada. Iseenesest ei kahtle selles ilmselt keegi, et see ala võiks olla korda tehtud,” ütleb Keit Pentus.
Kaur Lassi kinnitusel on linn mõnda kohta, näiteks Paljassaare pool ja mujal, ka riigilt endale taotlenud, kuid need protsessid kestavad kümneid aastaid. “Riik ei anna. Põhjendus võib olla see, et linn tahab nendega tulu teenida ja riik ei ole sellega nõus,” lausub Lass.

Pinnas naftaga saastunud
Liigume nüüd paarsada meetrit merest eemale, lagunenud müüri vahelt läbi ja jõuame endise naftabaasi juurde, mis osaliselt riigi, osaliselt aga era-omanike käes. Nagu selgub arhitektuuriteenistuse juhi Arvo Rikkineni jutust, paljude era-omanike käes.

Ümbruskonnas on segipekstud akendega madalad barakid ja garaa?ide moodi kuurid. Tihe rämpsukiht katab lagunenud asfalti, ühes nurgas on vanade autokummide mägi. Läheduses võib leida veel kümneid tumeda naftahaisuse ollusega täidetud tünne, osa neist ümber kukkunud, tekitades pinnasesse naftahaisuseid loike. Pisut kaugemal paistab tõkestatud eraomandis maa, räämas, aga mitte prügila nagu riigi maa, kuhu linn tahab Põhjaväila ehitada.

“Kui Narva maantee 63 planeeringut tehti staadionialale, tuli välja, et ka seal on naftaproduktide kontsentratsioon kõrge. Ja raskeid metalle on siin väga palju. See tähendab, et kui ehitama hakatakse, tuleb see pinnas välja vedada,” muretseb Tarmo Pauklin linna keskkonnateenistusest.

Maad linnale nõuda ei saa
Kaur Lassi kinnitusel linn oma maid sellise prügimäena ei hoia. Kõik on kas rendile antud, kasutuses, tulu teenima pandud või lihtsalt puhas plats. Riigi omandis olev maa on tema sõnul küllalt tihti selline, et on näha, et see pole kellegi oma. “Veneaegne mentaliteet, et maa ei kuulu kellelegi. Siis veetaksegi kummihunnik sinna,” kirub Lass.
“Seda maad ei ole võimalikki linnale anda. See on Põhja-väila alune maa. Transpordimaa. Reformimata riigimaa. Seda 1995. aastast pärineva otsusega. Ka tulevase ooperiteatri maa kuulub riigile,” selgitab Arvo Rikkinen.

Arhitekt Indrek Peili hinnangul peaks vähemalt ooperiteatri maale leidma ajutise kasutuse, et sadam ei ehitaks sinna elamuid ja büroosid. “Ilmselt tuleb ju 20 aastat oodata, enne kui ooperiteater valmib,” põhjendab ta.

“No loomulikult, heakorrastama ja hooldama peab. Pärast üldplaneeringu valmimist peab Tallinna Sadam tegema detail-planeeringu ja sealt paistab, kas ta saab midagi ehitada. Aga sellele alale peab ta ajutise lahenduse leidma, näiteks heakorrastatud ala. Reserveerima selle tulevastele põlvedele ühiskondliku hoone jaoks,” nõustub Arvo Rikkinen.

Keit Pentuse arvates tuleks siia lihtsalt tellida kallurid, kes saasta ära viiksid. Alles siis võib hakata vaidlema ja arutama ajutiste lahenduste üle.
Tarmo Pauklini kinnitusel hakkab keskkonnateenistus asjaga kohe tegelema.
Pärast jalutuskäiku võttis linna keskkonnateenistuse juht ühendust Harjumaa keskkonnainspektsiooniga, mille juht Jaan Pikka lubas vähemalt reostuse likvideerimise ja prügila kordategemise puhul Päevaleht Tallinnale kiireid lahendusi.

Laevavrakk põles jälle
26. aprillil kell 9.57 sai tuletõrje- ja päästeamet teate, et Kadrioru tivoli juures põleb jälle laevavrakk. Kustutamiseks kulus 5 tonni vett. Laevas tegutsenud kõrts on juba aastaid hingusel, kuid vrakk seisis seal justkui mälestusmärk hoolimatusele. Päästeameti andmeil käiavad inimesed igal aastal seda põletamas ja tuletõrjujad kustutamas ja nii see kestab seni, kuni laeva-vrakk lõplikult otsa saab.

AMETNIK SELGITAB
Miks on tulevase ooperiteatri kohal prügimägi?
Orm Valtson, Harju maavanem, riigimaa valitseja
Ei oska seda kommenteerida. Arvan, et linna esindajad pole siiani saatnud nimekirja kõigist vabadest riigimaadest Tallinna linnast. Ei maksa unustada, et reformimata riigimaa valitsejaks määrati maavanem alles selle aasta jaanuarist. Ei usu, et see prügimägi selle aja jooksul on tekkinud. Tõenäoliselt peaks linnavalitsus olema hoolsam. Kui linnavalitsus esitab andmed, pöördume vabariigi valitsuse poole ja palume eraldada töötasu fond. Siis saabki sellega tegelema asuda. Siiani pole meile selleks raha eraldatud. Kuna alates aprillist on maavalitsus siseministeeriumi haldusalas, pöördume siseministeeriumi poole.

Loe: epl 30.04.2004