Uudised

Vabaduse platsi plaan rahva ees

13.05.2004

Eesti Päevaleht 11.05.2004
Piret Peensoo

Suvel jõuab avalikule väljapanekule Vabaduse väljaku piirkonna uuendatud detailplaneering, kus arhitektid viivad parkimise maa alla ja loovad jalakäijaala avardades linnale mitmeotstarbelise esindusväljaku.


Vabaduse väljaku uus planeering maketil. Autorite, arhitektide Andres Alveri, Tiit Trummali ja Veljo Kaasiku töö kohta on linlastel võimalik arvamust avaldada suve hakul. Foto: PRIIT SIMSON

Planeering lahendab viis probleemi
Eile tutvustas Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli puiestee maa-ala detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi töö üks autoreid Andres Alver. Arhitekt nimetas ettevõtmist “linna ruumi taasavamiseks”, ja tõi esile viis lahendust vajavat probleemi, mis takistavad Vabaduse väljakut olemast esindusväljaku vääriline: autod väljakul, nigel tunnel, suletud tenniseväljakud, veel üks autoparkla, eraldatus Hirvepargist.

Kõige selle suletuse asemel pakub arhitektide Andres Alveri, Tiit Trummali ja Veljo Kaasiku detailplaneering avarat linnaruumi, mille sünd oleks võimalik erainvestorite huvi korral. “Koristame autod ja viime nad maa alla. Üle 400 koha pidi olema vastuvõetav, et parkla rajamine tasuks ära. Meil on 432 kohta,” ütles Alver.

Parkla rajamine praeguste tenniseväljakute ja Vabaduse väljaku alla toob automaatselt kaasa vajaduse sulgeda praeguse tunneli Harjuvärava mäe poolne ots. Selle asemel pakuvad arhitektid, et tunneli sissepääsuks oleks Vabaduse väljakult alla viiv lai astmestik, mille kohale kinnitatud 40-meetrisel klaasekraanil saaks näidata eesti avangardkunsti. “See ei ole niisugune tunnel, nagu kaubamaja juurde tehti – tõesti, sinna tuleb skulptuuri, vett ja kunsti,” kinnitas Alver.

Parkla katus inimeste päralt
Maa all tekkiv, osaliselt klaaskatusega tunnel võimaldab ahvatlevamaks muuta senised kaubanduspinnad. Uue parkla katus kujuneb laiaks jalutusväljakuks, mis viib Harju-orust Toompea tänava alla rajatava tunneli kaudu Hirveparki. Pargi suunas 7-kraadise nurga all tõusvale jalutusväljakule saaks Alveri sõnul püstitada näiteks suusahüppetrampliini või õlletelgid ning suviti tutvustada eksootilisi taimi.

Harjuorus jäävad jalutaja teele näiteks tänavakorvpalli ja petangi mängimiseks sobivad väljakud. Mänguplatside vastu on kavandatud ühekorruseline ehitis, kus hoida palle, kohtuniku vilet ja duši all käia.

Mis puudutab Kaarli puiestee alleed, siis sinna on ette nähtud kuus puuderida. Ümber istutatakse Harju tänava alguse puuderivi, kindlasti võetakse maha allee 38 eluohtlikuks tunnistatud pärna. “Mina arvan, et roheline mõttelaad peaks olema ülesehitav, mitte kõhuli pealeviskuv. Selle asemel, et mõne puu pärast võidelda, võiks Hirveparki edasi kujundada,” leidis Alver.

Esialgu otsustasid arhitektid jätta kavandamata Harjumäe, et poliitikud saaksid rahulikult paika panna vabadusmonumendi või vabadussõja mälestusmärgi asukoha.


Väljaku kujundamise kronoloogia
• 1998 kevad – arhitektuurikonkursil osaleb 37 tööd. Esimest preemiat välja ei anta. Teise koha ja 65 000 krooni saavad arhitektid Andres Alver, Tiit Trummal ja Veljo Kaasik.
• 1998 sügis – linn valib riigihankekonkursi 11 tööst Alver&Trummali arhitektide pakkumise. Vabaduse väljaku ja selle lähiümbruse detailplaan ja arengusuunad maksavad 590 000 krooni.
• 1999 kevad – linn tellib 80 000 krooni eest arhitektuuriajaloolised eritingimused ja lükkab detailplaani tähtaja aasta lõppu.
• 2000 kevad – detailplaan avalikustatakse, ta saab Kesklinna halduskogu heakskiidu.
• 2000 sügis – linn loodab planeeringu saata volikokku aasta lõpuks
• 2001 talv – linnavalitsus saadab planeeringu volikokku, kus planeeringu menetlus peatatakse, sest selles on vigu
• 2001 kevad – planeering võetakse vigade paranduseks ja vabaduskompleksi asukoha märkimiseks volikogust tagasi
• 2001 suvi – uus avalikustamine, kaotatud on autotunnel Kaarli puiestee alt
• 2001 sügis – vaidlusi võetakse lahendama advokaadibüroo, rohelised protesteerivad puude mahavõtmise vastu
• 2002 kevad – volikogu otsustab Vabaduse väljakule rajada vabaduskella
• 2002 suvi – volikogu kinnitab osa väljaku planeeringust, et okupatsioonimuuseumi ehitust mitte takistada
• 2003 sügis – linnavalitsus laseb arhitektidel kavandada 400-kohalise maa-aluse parkla
• 2003 talv – linn avab vabaduskella
• 2004 kevad – riigipoliitikud nõuavad väljakule Vabadussõja ausammast, planeeringus esialgu kohta ei määrata; parklaimago peaks linnavõimude nägemuse järgi kaduma aastal 2005

Arutelul osalenute küsimused:
Kas Toompea käigud ehitatakse kinni?
Vastupidi, Toompea tänava juures asuva kasemati otsa võiks lahti kaevata, et saaks rahvale näidata. OÜ Harjuorg pakkus idee rajada Harjuvärava mäe sisse eri ajastuid tutvustav Ajasoolikas.
Kuhu tuleb Pitka kuju? Osa väljaku piirkonna planeeringust kinnitati okupatsioonimuuseumi rajamisega seoses varem, Pitka kuju asukohta ei arutata.
Kas vabaduskell on nüüd legaalne? Postamendi jaoks pole planeeringut vaja, küll oleks seda nõudnud tempelehitis.
Kas paraadi ajal võib parklas plahvatada autopomm?
Paraadi ajal on parkla tühi.
Kõlakoda pole maketil, kas see lammutatakse? Ei lammutata, ununes teha.
Kas teatridekoratsioone tuleb Harjuoru võimlasse vedada läbi maa-aluse parkla?
Ei tule. Peab olema tagatud tuletõrje ja kiirabi ligipääs.
Kas Harju tänav pannakse autodele kinni?
Ei panda, liikumiskiirus 20 km/h.
Kuhu tuleb vabadussammas?
Pole täpselt teada, linn näeb võimaliku kohana Mayeri treppide naabrust.

Hinnangud planeeringule:
Abilinnapea Peep Aaviksoo: “On tekkinud arusaam, et sellega enam viivitada ei tohiks. Tänane parkimisplats kindlasti esinduslikku funktsiooni ei täida. Loomulikult ei ole ideaalseid lahendusi, aga praeguses situatsioonis oleks see üks võimalik lahendus. Kui omanike probleemid saavad lahenduse, siis Tallinnal on tahe hakata peale niipea kui võimalik.”
Linnaarhitekt Arvo Rikkinen: “Väga hea!”

Loe: epl 11.05.2004