Uudised

Lennusadama angaarid ootavad avamist

26.05.2004

Eesti Päevaleht 26.05.2004
Askur Alas

Praegu erafirmade poolt suletud lennusadama territooriumil asuvad muinsuskaitsealused vesilennukite angaarid peavad saama avaliku kasutuse, tänu sadama omandivaidluse ühe poole pankroti väljakuulutamisele on see sammukese lähemale nihkunud.

Haruldased betoonangaarid
Vesilennukite angaar on Eesti tähtsamaid ja suuremaid betoonrajatisi, mis on ainulaadne selle poolest, et ligi sada aastat tagasi oli tegemist Euroopa suurima ja Ida-Euroopa ainsa raudbetoonehitisega.

Alates 1997. aasta novembrist nõuab riik kohtus Küti 17 asuva lennusadama väljamõistmist OÜ B&E, AS-i Verest ja OÜ Agrin Partioni valdusest. Siiani on peamiselt vene keelt kõnelevate isikutega seotud firmad eiranud nii riigi nõudmisi kui ka kohtu ettekirjutusi. Aprilli algul sadamat külastanud justiitsminister Ken-Marti Vaher ja kohtutäitur Arvi Pink avastasid, et sadamas on vaatamata 2000. aastal tehtud kohtumäärusele toimunud ehitustegevus. “Selge on üks – 2001.–2002. aastal on siin ehitustegevusega tegeletud, siia on ilmunud hooned, mida pole siin varem olnud,” kinnitas Vaher toona. Pink koostas ebaseaduslike ehitiste kohta kohtule akti.

Haruldased angaarid hävimas
Sadamasse pole tavainimesel juba aastaid asja olnud. Enne 1940. aastat kuulus Patarei vangla taga asuv lennusadam riigile, 1940. aastal võttis selle üle Nõukogude sõjavägi. Enne lahkumist, 1990. aastal müüs Balti laevastiku ehitusvalitsus selle erafirmadele. Ministri sõnul on olemas tõendid, et tegu ei ole heausksete ostjatega.
Lennusadama ala omandivaidluse tõttu ei saa muinsuskaitse nõuda omanikult alal asuvate muinsusväärtuslike angaaride restaureerimist, mistõttu need aegamööda hävivad.

Angaaridel on kolm kuplit, millest kultuuriväärtuste ameti eraldatud 1,1 miljoni krooniga tehti tunamullu korda keskmise kupli betoonkoorik. Teised kuplid on praegu augulised ja sajavad läbi.

“Kui nad sellises seisundis seisavad, võib iga hetk avariiolukord tekkida,” ütles kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik.
Duboviku hinnangul kulub kahe kupli restaureerimiseks kokku umbes kolm miljonit krooni, kuid ka tugikonstruktsioone on vaja tugevdada, mis nõuab veelgi raha.
Riigi muinsuskaitse asejuhi Ando Kivibergi sõnul on muinsuskaitseseaduse järgi muinsusväärtuse rekonstrueerimine omaniku kohus, kuid paraku pole seda kelleltki nõuda. “Kuni lennusadam pole kellegi oma, oleme väga murelikud,” nentis Kiviberg.

Pankrot lõpetab venitamise
Varsti on siiski lootust, et olukord muutub. Aprilli lõpus kuulutas linnakohus välja vaidluse ühe osapoole, OÜ B&E pankroti.

“OÜ B&E on lennusadama omandivaidluses olnud see protsessiosaline, kellest on tingitud suurem osa kohtuistungite edasilükkamistest ning menetluse venimisest,” ütles Päevalehele justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas.

“Pankroti väljakuulutamise tulemusena esindab pankrotis äriühingut pankrotihaldur, mis tähendab, et on lootust, et sealtpoolt protsessi enam venitada ei püüta,” selgitas ministeeriumi esindaja.

Aprilli lõpus arutas Harju maavalitsus Tallinna rannaala üldplaneeringut, mis määrab ka lennusadama tuleviku. Üldplaneeringu kohaselt ei nähta lennusadama asukohas ette tööstustegevust ega tööstuslikuks või kaubanduslikuks eesmärgiks seatud sadamategevust, samuti peaksid lennusadama angaarid saama avalikult kasutatavateks objektideks.

Praegu tegutseb lennusadamas reaalselt OÜ Agrin Partion, kes on planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitanud protesti. Lähipäevil peaks selles suhtes otsuse langetama Harju maavanem.

Loe: epl 26.05.2004