Uudised

Patarei kasarmute saatus endiselt lahtine

26.05.2004

Eesti Päevaleht 26.05.2004
Merike Teder

Kunstiakadeemia on loobunud mõttest ehitada Patarei kasarmud ümber akadeemia tarbeks, sest valitsuse poolt ei ole sellele projektile tugevat toetust, pole ka alternatiivset plaani, mis kasarmutest saada võiks.

Kunstiakadeemia rektori Ando Keskküla sõnul on praegune kooli seisukoht selline, et kõige mõistlikum on jääda Tartu maantee hoonetesse ja need ümber ehitada. Samas lisas Keskküla, et Patarei projekt on jätkuvalt jõus: “Kuid me anname endale aru, et kui valitsus sellele toetust ei anna, on meil oma jõududega selle elluviimine võimatu.”

Rektor osutas, et isegi kui loobuda Patarei ümberehitamisest kunstiakadeemia tarvis, tuleb kasarmud niikuinii korda teha. “Rannaala tuleb inimestele avada. Elamuid siia ehitada ei saa, sest see peab olema linna avalik ruum,” ütles Keskküla. “Kahjuks ei ole meil piisavalt vahendeid, et nii ühiskonnale kui ka poliitikutele selgeks teha, et kunsti-akadeemia kolimine Patarei hoonetesse oleks mitmes mõttes vajalik ja kasulik,” tõdes ta.

Kunstiakadeemia välja pakutud lahendus oleks täitnud korraga kolm funktsiooni: renoveeritud oleks kasarmud, mille kui arhitektuurimälestise kordategemise eest riik niikuinii vastutab. Teiseks oleks rannaalale tekkinud aktiivne suhtlustsoon, kus oleks päevasel ajal pidevalt tuhatkond noort. Kolmandaks oleks saanud lahendada ka kunstiakadeemia ruumiprobleemid. “See vastaks nendele kultuuri- ja linnakäsitlustele, mis on mujal Euroopas käibel. See, et meie ei suuda neidsamu mudeleid aluseks võtta, on tõenäoliselt meie probleem,” ütles Keskküla.

“Oleme jätkuvalt veendunud, et Patarei projekt on kõigist variantidest kõige parem ja vajalik nii riigile, linnale kui akadeemiale,” ütles rektor. “Ehkki ametlikult ei ole keegi öelnud, et seda projekti ei tule, oleme aru saanud, et valitsus sellest huvitatud ei ole,” ütles Keskküla. “Kui oleks olemas valitsuse tugev jah-sõna, võiks renoveerimisprotsessiga juba alustada, korraldada rahvusvahelise konkursi, hakata laene otsima jne,” ütles Keskküla. “Aga mul puudub see kindlus,” lisas ta.

Merko Ehituse ekspertiisi hinnangul läheks Patarei kordategemine ja ümberehitus maksma 270 miljonit krooni.

Rahandusministeerium valmistab ette valitsuse määruse muutmise projekti, millega on kavas võtta määrusest välja Riigi Kinnisvara AS-ile pandud kohustus Patarei hooned kunsti-akadeemia tarvis renoveerida.

Kultuuriminister Urmas Paet ütles, et tema seda eelnõu ei kooskõlastanud. “Ma ei ole näinud ühtki Riigi Kinnisvara AS-i koostatud plaani või ettepanekut, mis võiks siis Patarei vanglast saada, kui ta kunstiakadeemiale ei lähe.” Paet rõhutas, et valitsus ei ole seda teemat arutanud ning seetõttu ei nõustu ta arvamusega, et valitsus projekti ei toeta. “Praeguseni kehtib möödunud aastal võetud seisukoht, et Riigi Kinnisvara AS peab hooned kunstiakadeemia jaoks välja ehitama. Minule isiklikult meeldiks see variant ka kõige rohkem,” lisas Paet.

Loe: epl 26.05.2004