Uudised

Viimsisse tuleb Eesti kalleim kool

16.06.2004

Postimees 15.06.2004
Küllike Rooväli

Vana koolimaja erafirmalt ostmisest loobunud Viimsi vald tahab alustada septembris uue, Eesti seni kalleima koolihoone ehitust Randvere tee äärse pankranniku alla, mis võib maksma minna üle 160 miljoni krooni.



Aatriumi läbikumav klaaskatus, katusel veesoojenduse tarbeks päikest püüdvad salvestid ja madalamate korruste lael haljendav murukamar – kõik see peaks juba 2007. aastal kuuluma 1200 Viimsi lapse argipäeva.

Möödunud aastal Viimsi keskkoolihoone projekteerija leidmiseks toimunud arhitektuurivõistluse võidutöö «Päikeseratas» edasiarendus arhitektuuribüroolt Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ toob aga muudki Eesti koolides tavapäratut.
Nii hakkab sama karva paeklindi taustal punakasse raudoksiidiga kaetud betoonkuube rüütatud kooli «paraaduks» ehk aulaosa klaassein peegelduma õhtupäikeses tuhandete ruutmeetrite suuruses veepeeglis.

Soov päike kinni püüda
Hoone keskmeks saavad läbi kahe korruse kõrguv aatrium ja aula, mida jätkavad söögipaik ning selle kohal olev iseõppimise keskus – raamatukogu. Need koos hoone tagaosas asuva spordisaali ja ujulaga antakse ka avalikku kasutusse, nii et tundidejärgsel ajal saab seal korraldada teatrietendusi, kontserte ja spordivõistlusi või lihtsalt tervist kosutada.
Spordisaal on täismõõdus korvpalliväljakust suurem ning kahe võimlemistunni jaoks kergelt poolitatav, ujulas saab kasutada nelja 25-meetrist rada.

Arhitekt Illimar Truverki sõnul oli ta enda ning teiste arhitektide, Raul Järgi, Priit Penti ja Eero Endjärve soov maksimaalselt ära kasutada päikesevalgust, kavandades klassiruumid nii, et võimalikult suur osa põhjamaiselt napist valgusest siiski kinni püüda.
Aatriumi klaaslagi peaks laskma ühtviisi hästi kasvada sinna kolivatel ilutaimedel kui ka lastel, kellele kooli aatrium koos alati avatud iseteenindusliku söögisaaliga peaks saama kohtumis- ja suhtlemispaigaks.

Arhitekt Raul Järg seletas, et lapsed ei peaks omavahel suhtlema kusagil nurga taga, nagu enamiku koolide puhul välja kujunenud, vaid avatud ruumis, samuti võimaldab uue hoone ruumikava mänguväljakuid jms rajada kõikjale ümber maja.
Kuna Haabneeme keskel asuv staadion läheb elamuehituse alla, rajatakse ehitatava kooli ja olemasoleva lasteaia vahele uus staadion.

Oma, vajadusel aiaga piiratava «õue» saavad nii algklassid kui ka gümnaasium, tuulevarjulisi soppe jagub aga rohkem, sest maja põhiosa küljest hargneb laiali veel kuus tiiba. Selline paigutus eraldab justkui eraldi maailma algklassid, kes ei puutu omas ajarütmis elades kokku gümnaasiumiosa õpilastega.

Algklassidel on vanuseastmete järgi jagatud «kodud», kuid ka iga klass saab eraldi mängunurga ja garderoobi. Gümnaasiumiosa tuleb ainepõhise klassisüsteemiga, millele lisandub eraldi tiib tööõpetuse töökodadele ja klassidele.

Kui koolimaja välisosa moodustab koos taustaga – selja taha jääva haljendava või mustava pankrannikuga – igal aastaajal erineva pildi, siis siseviimistluses tahavad arhitektid kasutada materjale ja toone, mis muudavad maja soojaks, mänguliseks ja lõbusaks.

Kogemus 21. koolist
Samad arhitektid said hulga kogemusi seni Eesti kalleima, umbes 120 miljonit krooni maksma läinud Tallinna 21. kooli renoveerimistööga.
Viimsi vallavanem Enn Sau ütles, et esialgsetel arvutustel läheb kool maksma natuke üle 160 miljoni krooni, mida vald tasub 15 aasta vältel liisingumaksetena. Ehitust saab alustada tänavu septembris, kui ehitusluba on vormistatud.

Loe: PM 15.06.2004