Uudised

Kultuuriinimesed protestivad muusikakoolist loobumise vastu

28.06.2004

Eesti Päevaleht 28.06.2004
Merike Teder

Kultuuriinimesed on kogunud 400 toetusallkirja avalikule pöördumisele, milles tuntakse muret Eesti muusikahariduskeskuse loomise plaanidest loobumise pärast. Kirjas kutsutakse valitsust ja riigikogu peatama keskusele ette nähtud krundil alanud elumaja ehitust.

Rävala puiestee ja Allika tänava vahelisele krundile kavandatud muusikahariduskeskusele leiti möödunud aasta kevadel arhitektuurikonkursi tulemusel sobilik projekt, mille järgi oleks kuuekorruselises, muusikaakadeemia uue majaga tunneli kaudu ühendatud hoones saanud endale ruumid nii G. Otsa nimeline muusikakool, Tallinna balletikool kui ka muusikakeskkool. Maja ehitushinnaks arvestati umbes 255 miljonit krooni.

Nüüd on aga haridus- ja teadusministeerium plaanist loobunud ning krundi omanik Merko Ehitus on asunud sinna ehitama 8-korruselist elumaja.

Keskus ideaalne variant
“Kas te olete käinud Kivimäel muusikakeskkoolis? Mitte ainult et see kesklinnast nii kaugel on, aga see maja ei ole mõeldud muusika õppimiseks-õpetamiseks. Kui keegi seal klassis pasunat puhub, siis kõrvalklassis on võimatu tundi teha,” rääkis esimeste hulgas pöördumisele alla kirjutanud, Eesti Heliloojate Liidu esimees Olav Ehala. “Kõigil kolmel koolil on pidevalt ruumipuudus. Otsa kooli kõrval on teatri- ja muusikamuuseum, kellel ka on ruumipuudus. Kui Otsa kool välja koliks, oli mingi ‰anss, et võib-olla muusikamuuseum saab laieneda. Head plaanid olid,” tõdes Ehala.

Ta lisas, et koolidel on ühised õppejõud, nii neil kui õpilastel on raske pendeldada muusikakeskkooli ja muusikaakadeemia vahel. “Ka fonoteek ja noodikogu, kõik on ühine. Nüüd peavad kõik eraldi muretsema, see teeb asja kallimaks,” lausus Ehala.

“Siin olid mingid postid püsti juba nõukogude aja lõpust, seisid-seisid, meie teadsime kogu aeg, et siia saab kooli teha. Siis äkki kahe päevaga kadusid need postid, ma mõtlesin: ohoo, hakkaski pihta! Siis aga näen, et siia tuleb korterelamu,” kirjeldas ta olukorda.

“Ehk õnnestuks selle maja ehitamist ikkagi veel peatada ja jääda selle juurde, mis sai mõned aastad tagasi kokku lepitud, niimoodi, et Merkole ülekohut ei tehtaks,” lootis Ehala. “Raha ei ole ju maailmast otsas. Ma arvan, et vaja oleks poliitilist tahet ja Merkoga oleks mingi kokkulepe võimalik.”

Krundi eest kümme miljonit
Haridus- ja teadusministeeriumi teabekorralduse konsultant Liina-Jaanika Seisler ütles, et maatükk kuulub Merko Ehitusele, kes oli nõus selle riigile müüma kümne miljoni krooni eest. “Asja vaadati nii ja teisiti, aga oli selge, et sellist raha ei ole kuskilt võtta,” tõdes Seisler. “Haridusinvesteeringuteks on meil üldse kokku 30 miljonit krooni aastas, ei ole ju mõeldav, et kümme miljonit makstakse ainult krundi ostmiseks,” lisas ta. Seisleri sõnul oli see teema päevakorras kuu aega tagasi, kui Merko Ehitus saatis kirja, et ei ole nõus kauem riigi otsust ootama ja hakkab sinna krundile elamut ehitama.

“Probleem on terav ja sellele tuleb lahendus leida,” ütles Seisler. “Ilmselt on ka Tallinn uue krundi leidmisel abiks, kuidas see täpselt toimub, ei tea veel.”

Merko Ehituse kommentaari ei õnnestunud Päevaleht Tallinnal reedel saada, sest ettevõttes on puhkus.

Avalikule pöördumisele kogutakse toetusallkirju muusikaakadeemia ja Estonia kontserdisaali fuajees.

Loe: epl 28.06.2004