Uudised

Pärnu ranna areng sünnib arhitektide mõtetest

05.07.2004

Pärnu Postimees 03.07.2004
Andres Mets

Eilsel planeeringukonverentsil Tervise Paradiisi hotelli kaheksanda korruse saalis oli teemaks Pärnu ranna ja linnakeskkonna areng veekeskusest Raeküla poole.

Pärnu linnaarhitekt Ülar Saar ütles, et ehkki piirkonna jaoks on Kristiine keskuse tellitud 1999. aastast pärit detailplaneering, on aeg edasi läinud ja arenguvisioon muutunud. Seepärast on linn algatanud uue detailplaneeringu, lähtudes piirkonnale korraldatud “Europan 7” arhitektuurikonkursi võidutööst.

Arhitektid Pärnus
Võidutöö loonud arhitektide rahvusvaheline viieliikmeline meeskond viibis nüüd nädal aega Pärnus ja tegi kogu selle aja koos linna arhitektiteenistusega tihedat tööd, et ideekavandit reaalseks planeeringuks muuta, mille põhjal piirkonda tõepoolest arendama võiks hakata.

Nädalapikkust tööd tutvustanud Susan Kelly Shannon peatus hakatuseks eelmistel “Europani” võistlustel, mille tulemusel Prantsusmaal, Hollandis ja Soomes on juba uusi elukvartaleid valmis ehitatud. Shannon märkis, et ideest teostuseni on seal kulunud kaheksa kuni kümme aastat.

Shannon rääkis, et Pärnus viibitud nädala jooksul hakkasid nad senisest paremini mõistma linna omapära, ranna piirkonna traditsioonilist avatust kõigile pärnakaile ja linna külalistele, rohelusega palistatud jalakäijate alleede rohkust ning ka puutumata looduskeskkonna säilitamise vajadust, eriti seoses orhideede kasvukohtadega.

Sellest tingituna vaatasid nad kriitilise pilguga üle oma võidutöö ning olid valmis tegema sinna mõningaid muudatusi. Et tegemist on madala, tormidega üleujutatava ja sonnide näol looduslikke veesilmi omava territooriumiga, jäetakse ilmselt vähemaks kunstlikke kanaleid, mis olid esialgse ideekavandi üks oluline osa. Arvestama peab sedagi, et nende kanalite rajamine on kulukas ettevõtmine.

Uue elurajooni ilmestajaks saab pikk neljakorruseline ussina siuglev maja, mis ehitatakse rannaga risti ja millega paralleelselt kulgevaid teid pidi võib jalutada otse randa, kuhu oleks tee pikendusena otstarbekas rajada paatide randumissild. Tegemist oleks ühiskondliku hoonega, kuhu ühe katuse alla mahuksid hotell, kohvikud, teenindusasutused jne. Esialgse kavandiga võrreldes leidsid arhitektid, et nii pikka hoonet kui piirkonda rajatavaid korterelamuid tuleks tõsta puutumatuna säilitatavast looduskeskkonnast märksa kõrgemale.

Vigu ei korrata
Shannon rääkis, et kuna rand on avatud kõigile kasutajatele, jäid nad mõtlema, kas piirkonda üldse sobib privaatsete villade rajoon, mida sinna esialgu kavandati.
Pärnus on juba Seedri tänavale rajatud eramute kvartali näol näide, kuidas ranna piirkonnas mingil juhul toimida ei tuleks.

Detailplaneering valmib ja jõuab avalikule arutelule eeldatavasti veebruariks.


Planeeritaval alal võimutseb praegu võpsik ja pilliroog.
Foto: Urmas Luik

Loe: PPM 03.07.2004