Uudised

Ökomaja kättesaadav vaid fanaatikutele

04.08.2004

Äripäev 04.08.2004
Liis Kängsepp

Ökoloogilise maja ehitamine on kallis lõbu, mida täna lubavad Eestis endale vaid rikkad ja fanaatilised inimesed.

Rikas peab ökomaja ehitaja olema seetõttu, et selle ehitamine on tavamajast tunduvalt kallim. Paras fanaatik peab ökomaja soovija olema aga sel põhjusel, et terviklahendust pakkuvaid ökomaja ehitajaid Eestis praktiliselt ei ole.

Selle asemel on käputäis firmasid, kellest üks teeb valmis katuse, teine peldiku, kolmas laseb seinavahed tselluvatti täis. Selle õige ja vajaliku ehitusmehe ülesleidmine on omaette kunst, kuna ökoehitus on pigem ettevõtte kõrvalharu ja eralõbu.

OÜ Palkprojekt juhatuse liikme Lembit Tõnsi sõnul on küsimus selles, et ettevõte on siiski rajatud äriedule ning puhtalt ökoehitusega leivaraha lauale ei teeni. “Ökoloogia ja äri kokku ei käi,” kurdab ta.

Ka puuduvad Tõnsi sõnul Eestis nn ökoarhitektid. “Arhitekt ei oska neid asju eelarvesse panna – te võite küll tellida tema käest 50 000 eest majaprojekti, aga lõppeks ikka ei tea, kas ehitus läheb maksma 700 000 krooni või 3 miljonit,” toob Tõns näite.
Pealegi ei taha pank teile ilmselt ökomaja ehitamiseks laenu anda, seda loetakse riskantseks ja ebarentaabliks, kuna pole kindlust, et pank saab makseraskuste korral oma raha tagasi. “Ökoloogiliselt mõtlevat inimest, kes ostaks selle maja, väga kerge leida ei ole,” tunnistab Tõns.

Ökofanaatikust restaureerija Tõnu Parmaksoni arvates on Eesti ökoehitajate mure selles, et end ei tutvustata piisavalt. “Kindlasti tahab ka Eesti inimene endale ökoloogilisemat elamist, aga ta ei tea, kust otsida,” ütleb Parmakson, kes ehitab ökomaja Tallinna lähistele Pärinurme külla. Hakkama loodab mees saada 1,5 miljoniga.

Kunagisest madalast asunikutalust on Parmaksoni näpunäidete järgi kerkinud kolme korrusega häärber, mille esimesel korrusel asuvasse elutuppa on ühes ehitusmeestega end hetkel sisse seadnud pääsukesed. Igasugustest sünteetilistest materjalidest üritab Parmakson oma maja ehitades hoiduda. Päris võimalik see kahjuks siiski ei ole – korstna ümber tuli panna tulekindlat kivivilla. Tuuletõkke alt on maja soojustatud aga vanadest ajalehtedest valmistatud tselluvatiga ning vihma eest kaitseb maja kimmkatus (kindla kujuga puujuppidest kokku pandud katus), mida tuleb veel kaks korda üle tõrvata.
Ökomaja soetamisega seotud raskused kompenseerib kindlasti teadmine, et elukeskkond on tervislik.

Parmaksoni sõnul on ökoehitus praegu midagi, millega tegelevad vähesed, aga peaksid tegelema kõik. Mehe hinnangul pole inimestel praegu veel piisavalt võimalusi ökoloogiliseks mõtlemiseks, eelkõige tuleb kodu loomisel kasutada kõige odavamaid variante. Aga see on peagi muutumas, usub restaureerija.

Loe: ÄP 04.08.04