Uudised

Viru väljaku uus liiklusskeem arvestab senisest rohkem jalakäijaga

10.08.2004

Eesti Päevaleht 09.08.2004
Tiiu Laks

Kesklinna valitsuses praegu avalikul väljapanekul olev Mere puiestee, Narva maantee ja Hobujaama tänava vaheliste kruntide detailplaneering täidab Narva maantee ääre kolme äri- ja elamispindadega hoone, maa-aluse parkla ning jalakäijate alaga, kanaliseerides ühe linna põhimagistraali korralikult Viru väljakule.

Detailplaneeringu loonud arhitektibüroo R-Konsult juhi Irina Raua sõnul ajavad inimesed tihti sassi, kus on Viru väljak. “Arvatakse, et Viru väljak on seal, kus praegu on Viru keskus,” tõdes ta. “Tegelikult on see Mere puiestee ning Narva ja Pärnu maantee ristumiskohas.”

Detailplaneeringu esmane variant pakkus jalakäijatele ja autodele ebamugava ringtee kaotamist ning asendamist ristmikuga. Sellisel juhul oleks ohtlikule Mere puiestee ja Narva maantee nurgale saanud sõidutee arvelt ehitada jalakäijate ala. “Kas või pinkide ja purskkaevudega,” lisas Raud.

Liiklusteenistus aga ütles, et ringteed vajavad Viru keskuse parkla kasutajad, kes saavad parklast Narva maanteele väljudes ringteel suuna Piritale võtta.

Uuendatud detailplaneering on sellegipoolest jalakäijasõbralikum kui praegune olukord: Viru väljakule asetatakse kuus jalakäijate saarekest, mis aitavad minna otse ja ohutult Viru tänava otsast või Viru keskuse juurest Narva maanteele või Mere puiesteele.
Irina Raud loodab, et Põhjaväila valmides väheneb Mere puiestee osatähtsus sõiduteena ja seeläbi kahaneb Viru väljaku koormus, mis muudab olukorra jalakäijale taas natuke paremaks.

Klementi maja jääb alles
Kolme krundi puhul nähakse ette praeguse postimaja rekonstrueerimist, ühe uue hoone ehitamist ning nurgapealse peda- googikaülikoolile kuulunud hoone osalist lammutamist ja uue 8-korruselise hoone ehitamist. Nõue oli, et nurgapealse ajaloolise väärtusega (kunagine Aleksandri gümnaasium ja punase mässaja Wilhelmine Klementi õmbluskoht) maja Merepuiestee ja Viru väljaku poolsed fassaadid säilitatakse.
Linna peaarhitekti Ike Volkovi hinnangul oleks siiski parem olnud, kui endine Klementi maja oleks lubatud täielikult lammutada. “Liikluskorraldus sellest ei võida. Kuigi käesolev detailplaneering teeb sellegipoolest liikluskorralduse paremaks kui praegu, oleks maja täielik lammutamine lasknud teha väljaku veelgi avaramaks,” nentis ta.
Planeeritav ala on 1,9 ha suurune, mille 50 000 ruutmeetrist veidi alla poole on äripinnad.
Focus Kinnisvara omandas Viru väljak 2 asuva kinnistu Tallinna pedagoogikaülikoolilt avaliku kirjaliku enampakkumise teel 24 miljoni krooni eest eelmise aasta novembris.

MARGIT MUTSO: Viru väljak ei toimi väljakuna
Viru väljakul, mis kannab küll väljaku nime, tegelikkuses inimeste jaoks väljaku funktsiooni ei ole. Selleks on siin liiga tihe ja äärmiselt raskesti läbitav liiklussõlm. Kui kunagi seoses Põhjaväilaga selle koormus ka väheneb, siis päris ära ei kao ta kunagi. Seega on detailplaneeringu üks ülesandeid kindlasti leida siia parem
liikluslahendus. Seda oleks tegelikult pidanud juba tegema koos Viru keskuse parkla lahendamisega, mis omakorda antud sõlme koormab ja tänaseks juba osa lahendusi välistab.
On lubamatu, et selliseid olulisi kohti nii jupiti lahendatakse. Vanadel hoonetel on linnas eriline mõju ja seetõttu pean väga oluliseks, et võimalikult palju neist säiliks.
Mere pst ja Narva mnt nurgamaja, millel on suur ajalooline väärtus, on hoone omaniku survel määratud lammutamisele.
Margit Mutso, Eesti arhitektide liidu esimees

Loe: epl 09.08.04