• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
    • Teadus- ja arendustegevuse raport 2023
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Valmis välikäimla on defitsiit

18.08.2004

Äripäev 11.08.2004
Liivi Tamm

Suvilasse või maakoju välikäimla ehitamine eeldab korralikku teoreetilist ettevalmistust, sest valmiskujul on neid Eestist keeruline osta.

Eesti Ökoturismi Ühenduse juhatuse liikme Peep Tobrelutsu sõnul algab välikäimla ehitamine nagu iga teinegi töö läbimõtlemisest. “Eks eelkõige tuleb arvestada tarbimist,” nendib Toberluts. “Tuleb mõelda, kas seda kasutavad ainult suvel paar-kolm inimest või on hoopis vaja aastaringselt toimivat käimlat seitsmele inimesele.”

Käimla ehitamisel tasub jälgida, et hilisema mugavuse huvides piisavalt ruumi jääks: prill-laua ette tuleb jätta vaba ümberpöördumise ruum. Tähtis on ka istumisaluse kõrgus. “Kõige parem on santehnika standardne kõrgus: poti puhul 40 cm, et poleks ebamugav istuda. Tasub mõelda ka lastele: panna käimlasse pingike või muud sellist. Kui käimlat kasutatakse talvel, tasub muretseda vahtplastist istumisalus. Selliseid müüvad näiteks Biolan ja Handyman, viimane pakub küll kergemini määrduvat valget varianti,” soovitab Tobreluts. Läbi tuleb mõelda ka valgustus: proovitud on nii läbipaistvast laineplaadist katuseid kui ka kilest seinu, kuidas kellegi fantaasia lubab. Päris valmis välikäimlat aga paraku nii kerge osta ei olegi. “Ettevõtjad toodavad küll aiapaviljone, küll katusealuseid, aga valmis toodet osta on vaevaline, sest nõudlus on väike. Lausa veider, et selline nišš tänaseni täitmata on. Või ei levi info tootjatelt tarbijatele,” nendib Tobreluts.

Mahuti materjal erineb
Ilmselt kiirem lahendus on osta valmis kogumiskonteiner. Sääraseid müüb näiteks Biolan, kus jalgealune tuleb paigaldada tavalisest veidi kõrgemale (40 cm), et istumise kõrgus oleks mugav. Võimalik on kasutada ka plasttünne, mida pakuvad klaasplastmahutite tootjad. Paraku peab jälgima, et seal täide vedelaks jääks. Kui turvast lisada, ei saa väikesest tühjendusavast mahutit tühjendada. Plasttünniga käimla partneriks on fekaaliauto. Võib ka poest ostetud sileda eterniitplaadi abil šahti ehitada, vältimaks süvendi kokku varisemist. Siis imbub käimla sisu suures osas maasse. Viimast lahendust ei tohi mingil juhul kasutada tiheasustusega piirkondades, kaevude lähedal ega karstialadel: oht, et kaevud rikutakse, on olemas ka kolme küla kaugusel, sest käimla produktid võivad liikuda mööda maa sees olevat horisontaalset kivikihti. “Maal on iga juhus eraldi käsitletav. Olen ise valmis nõuga appi tulema, kui vaja,” lubab Tobreluts.

See hirmus hais...
Üks peamisi hirme välikäimla ees on hais. See pole siiski paratamatus. “Ventilatsioon mõistagi lahendab probleemi,” nendib Tobreluts. “Korraliku sundventilatsiooni puhul on kindel, et asi toimib. Kui sundventilatsiooni pole, tasub ventilatsioonikorsten ehitada ja loota, et see ikka otstarvet täidab.”
Pärast käimla kasutamist tuleks koreaineks peale puistata turvast või saepuru, mis vähendavad haisu. Saepuru kulub rohkem kui turvast, parem on lehtpuust saepuru, mis kõduneb paremini.

Ise tehtud, hästi tehtud
Kepsleva Poni Seltsi eestvedaja Rein Adamson ehitas ise koju põneva välikäimla.
“Otsustasime teha omamoodi,” räägib Adamson. “Asukoha valisin vaate järgi, et saaks nautida lillepõldu ja päikseloojangut. Palgid lasin kolmest küljest saagida, et oleks lihtne ehitada. Seljatoega klosetid saagisin jämedatest haavapakkudest. Lõplik töö käis koos sõpradega. Ukse-akna ava saagisime “Kääbiku” raamatu järgi ümmarguseks. Mätaskatuse tegin alles teisel aastal, kui üks tuttav asja ära seletas. Alla panin veneaegse 200-liitrise vaadi. Materjalide asjus aga soovitan kaupluste asemel käia metsas ja küla peal kaupa teha.

Kasulikke linke: 
www.ecoturism.ee www.keskkonnaveeb.ee www.fertil.ee www.hot.ee/kalevallas58/; www.heinro.ee/; www.urrus.ee/; www.hot.ee/varikupalk/; www.hot.ee/taunoe/; www.rodenco.ee/; www.hot.ee/cobaril/separett/index.html; www.biolan.fi/estonia/ymparistotuotteet/index.htm 

Netikommentaare Keskkonnaveebist
Kommenteerib Elvar
Kasutan aastaid majja ehitatud kuivkäimlat. Selleks on lihtne ümmargune prügikonteiner, mida puistan pärast kasutamist turbaga üle ja tühjendan regulaarselt (kord kahe kuu kohta).
Ventileerimiseks kasutan sundventilatsiooni, kuna kahjuks ei õnnestunud maja uue katusega normaalset väjatõmmet saavutada (enne tõmbas ise välja ja korralikult).
PuuC (nagu me teda kutsume) on olnud külaliste suur imestusobjekt (“Ei haisegi!”) ja ruumis on ka väike raamatukogu, apteek ning pesula.
“Tulemi” komposteerin ülejäänud aia kompostimaterjalidega. Soovitan kõigile, kes vähekegi loodusest hoolivad.
Kommenteerib Mari
Kompostkäimla võid kas või magamistoa nurka panna. Kui korralikult turvast peale raputad, pole mingit haisu.
Kommenteerib Elar
Kuivkäimlad on tõesti ökoloogilisemad. Paneelmajadesse nad ilmselt ei sobi – sinna soovitaks Norra kogemuste põhjal vaakum- ja uriini ning fekaale eraldavaid süsteeme.
Haisu vastu aitab kompostkäimla puhul pinnas- või kompostfilter. Käimla “produktid” asetsevad anumas, kust läheb ventilatsioonitoru pinnasfiltrisse, mis töötab õigesti projekteerituna väga efektiivselt.

Loe: ÄP 11.08.04
 


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Kalevi ujula asemele kerkib moodne veekeskus
    18.08.2004
  • Linnavalitsus andis inglise kolledžile loa ujula rajamiseks
    18.08.2004
  • Merirahu kruntide müük kogub pärast seisakut jõudsalt hoogu
    18.08.2004
  • Valmis välikäimla on defitsiit
    18.08.2004
  • Viru väljaku uus liiklusskeem arvestab senisest rohkem jalakäijaga
    10.08.2004
  • Ökomaja kättesaadav vaid fanaatikutele
    04.08.2004
  • Välisekspert: 150 miljonit linnahalli ala eest on häbematult väike summa
    03.08.2004
  • Tallinn kogub ideid rannavööndi arendamiseks
    03.08.2004

Aastate kaupa

  • 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003