• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
    • Teadus- ja arendustegevuse raport 2023
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Merirahu kruntide müük kogub pärast seisakut jõudsalt hoogu

18.08.2004

Eesti Päevaleht 11.08.2004
Aivo Vahemets

Tallinnas Kakumäel asuva Merirahu eramurajooni arendus ja sealsete kruntide müük on eelmise aasta juunist jõudsalt hoogu kogunud.

Esialgse arendaja majandusraskuste tõttu pikka aega seisnud eramurajoonis on aastaga müüdud 37 krunti, omanikku ootab veel 33. Kokku on Merirahus 88 krunti.
Eelmise aasta juunis koos viie teise krundiomanikuga Merirahu eramupiirkonna ostnud ning nüüd projekti vedava Taavi Reigami sõnul on olukorra paranemise põhjusi mitu.

Hinnangud on muutunud
“Praegust arengut mõjutab loomulikult soodne olukord kinnisvaraturul, sealhulgas madal intressitase ning Eesti astumine Euroopa Liitu,” märkis Reigam, kelle sõnul on ka Eesti majanduskeskkond osutunud soodsamaks, kui aasta tagasi plaane tehes eeldati.
Koos elatustaseme tõusuga on tema hinnangul muutunud ka inimeste väärushinnangud. “Kui inimene hakkab otsima Tallinna ümbruses merevaatega krunte, selgub, et neid on vähe,” lisas ta.

Oma osa on kindlasti ka hinnalangusel – kui AS Hestlinger, kes 2000. aastal Merirahu arendamisega alustas, küsis krundi ruutmeetri eest 2400–2900 krooni, siis nüüd maksab ruutmeeter 1000–1900 krooni.

Kuue Merirahu krundiomaniku moodustatud ning piirkonna arenduse Hansapanga laenu toel üle võtnud Merirahu Arendus OÜ on aasta jooksul asfalteerinud eramurajooni peatänava, sõlminud vajalikud lepingud vee- ja kanalisatsiooniteenuste tagamiseks ning viinud piirkondliku sooja- ja elektritootmise projekti lõppfaasi. Infrastruktuuri arendamise tööd jõuavad plaani kohaselt lõpuni sügisel.

“Mul on siiralt hea meel näha, kuidas mu kodu ümbrus muutub iga päevaga kenamaks – üha lähemale sellele, kuidas ma seda piirkonda ise ette kujutan,” rääkis Reigam.
Taaskäivitunud tööd eramurajoonis on süvendanud ka ostjate usku piirkonna tulevikku.
“Merirahu omandamise ajal eelmisel aastal planeerisime müüa kõik krundid kolme aasta jooksul. Nüüd paistab, et müü-gitempo kujuneb kiiremaks,” märkis Reigam, kes usub, et kõik krundid saavad müüdud 2005. aasta jooksul.

Krundiomanike rahvuslik koosseis on aastaga muutunud kirevaks. Peale eestlastest omanike, keda on ligikaudu 60 protsenti, leiab Merirahu krundiomanike seast Inglismaa, Itaalia, Soome, Venemaa ja Mehhiko kodanikke.
Tulevikuplaanid näevad ette väikesadama ehituse alustamist järgmise aasta kevadel.

Taavi Reigam: Kõik sujub ilma probleemideta
•• Kuidas sai võimalikuks, et krundiostjatest said äkki kogu piirkonna arendajad?
Pärast endise arendaja pankrotistumist olime meie vist Merirahu soovijate järjekorras neljandad. Minu andmetel ei saanud teised pakkujad pankade toetust taha. Nägime, et on oht, et kogu eramurajooni areng jääb seisma. Siis tuli üle 90 protsendi krundi ostjatest kokku ja otsustasime konkursil osaleda.
•• Miks Hansapank just teid toetada otsustas?
Seda peab küsima panga käest. Ju siis olime kõige usaldusväärsemad. Proovisime kõik pangad läbi, saime ka negatiivseid vastuseid.
Ma arvan, et teeme Merirahust parima asja. Kui sinna oleks tulnud keegi, kes oleks maksimumkasumit taga ajanud, siis kes teab, mis majakolakaid oleks ehitatud.
Merirahus on ühena vähestest elamupiirkondadest kehtestatud hoonestusreeglid. Nende autor on Emil Urbel, kes sisuliselt täidab piirkonna peaarhitekti rolli. Sellega tagame, et Merirahusse rajatavad hooned sobivad omavahel ning moodustavad tervikliku elukeskkonna.
•• Kui palju Merirahu projekt teilt aega röövib?
Neid tunde ei ole kokku lugenud. Üks asi on see, palju ma seal füüsiliselt kohal käin, teine asi on, palju ma oma mõtetes Merirahuga tegelen. Projekti peamisi vedajaid on kokku kolm: Mehis Pilv, Priit Koit ja mina. Vahest ühe mehe töönädala võtab kokku ära.

Merirahu eramurajoon Tallinnas
88 elamukrunti
36 hektarit
•• Ühtekokku on Merirahus 88 elamukrunti suurusega 1066–2075 m2. Elamurajooni kogupindala on 36 hektarit, millest vähem kui 40% võtavad enda alla elamukrundid.
•• Kokku on 88 krundist müüdud 55. Kruntide ruutmeetrihind on 1000–1900 krooni.

Merirahu Arendus OÜ
61,2 miljonit
•• AS Hestlinger alustas Merirahu elamurajooni arendamist 2000. aasta kevadel, kuid sattus majandusraskustesse.
•• Juunis 2003 omandas kuue krundiomaniku asutatud Merirahu Arendus OÜ AS-ilt Hestlinger 61,2 miljoni krooni eest 93 kinnistut, neist 70 elamukrunti.

Loe: epl 11.08.04


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Korduvalt põlenud majja Kadriorus Narva maanteel võib tulla restoran
    18.08.2004
  • Kalevi ujula asemele kerkib moodne veekeskus
    18.08.2004
  • Linnavalitsus andis inglise kolledžile loa ujula rajamiseks
    18.08.2004
  • Merirahu kruntide müük kogub pärast seisakut jõudsalt hoogu
    18.08.2004
  • Valmis välikäimla on defitsiit
    18.08.2004
  • Viru väljaku uus liiklusskeem arvestab senisest rohkem jalakäijaga
    10.08.2004
  • Ökomaja kättesaadav vaid fanaatikutele
    04.08.2004
  • Välisekspert: 150 miljonit linnahalli ala eest on häbematult väike summa
    03.08.2004

Aastate kaupa

  • 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003