Uudised

Eesti arhitektuur trügis maailmakaardile

22.09.2004

Äripäev 15.09.2004

Tiina Kolk

Neli eesti arhitektide projekteeritud hoonet on pääsenud Londonis asuva maailma ühe prestiižikama kunstikirjastuse Phaidon üllitisse “The Phaidon Atlas of Contemporary World Architecture”.

Teost “The Phaidon Atlas of Contemporary World Architecture” antakse välja üle kümne
aasta.

Viimase seitsme aasta jooksul ehitatud 1000 parima hoone hulka valisid arhitektuurikriitikud ka Indrek Allmanni paariselamu Luccas, Martin Aunini eramu Orro Tabasalus, 3+1 arhitektide Villa V ja Indrek Näki Neiseri tööstushoone.
3+1 arhitektid pääsesid väljaandesse ka Leedumaad esindama Eesti saatkonnahoonega Vilniuses. Hoone autorid on Markus Kaasik, Andres Ojari, Ilmar Valdur koos Inga Raukasega.

Neiseri tööstushoone, atlases Neiser Factory – rõhk maastiku planeeringul

“Projekteerima hakates oli algusest peale teada, et tellija Jori Ala-Jyrä soovib arhitektuuriteost, mitte lihtsalt tööstushoonet. Hoone sai paigutatud krundile nii, et sellele lähenetakse distantsilt. Maja on detailirohkem lõunapoolses osas, kus ka tee toob lähemale. Hoone ja tee vahele jääb muruväljak. Oluline roll on maastiku mahulisel planeeringul,” sõnab arhitekt Indrek Näkk. Lõunapoolses osas teisel korrusel asub kerge ja õhulise konstruktsiooniga büroo. Büroosse pääseb üle basseini viivat betoonsilda mööda. Basseini ääres on kõrge klaassein, mis eraldab trepihalli-näidistesaali välisruumist. 140 m2 põhjapinnaga ja 9 m kõrgune trepihall ongi hoone dominandiks, kus skulpturaalne trepp on lahendatud eri tasapindadena näidiste väljapanekuks.
Hoone on valmistatud betoonelementidest ning viimistletud vasksulfaadiga immutatud betooni, klaasi, metalli ja õlitatud lehisega.
Ehitajale ei olnud see lihtne töö, niisugust betooni viimistluse meetodit kasutati Eestis esmakordselt.
“Kõik oli detailideni täpselt välja joonistatud. Lõpptulemusega olen rahul,” sõnab arhitekt Indrek Näkk.



Paariselamu Luccas – kooskõla keskkonnaga
Oluline ei ole hoone iseeneses, vaid see, kuidas ta sobitub keskkonda ja milliseid lisaväärtusi loob kasutajale.
Maja idee sündis arhitekt Indrek Allmannil, kui ta nägi seda mõnda aega müügis olnud krunti. Paepealne koht inspireeris ka arhitektuurilise lahenduse väljatöötamisel. Milline täpne lahendus tuleb, polnud esialgu peaküsimus. Eesmärgiks oli eluruumi sisuline kvaliteet ning sise- ja väliskeskkonna tihe sidusus.
Elanike arvates on ülesanne täidetud. Sama kinnitab ka üle maailma tärganud huvi hoone vastu. “Atlases on sellest tegelikult vaid üks näide,” tõdeb Indrek Allmann. Projekteerimisest võtsid osa tippspetsialistid eesotsas Andres Läänesaarega.



Villa V – läbipaistvus ja betoon
Tegemist on monoliitbetoonist konstruktsiooniga hoonega, mille siseviimistluses on rohkelt eksponeeritud betoonpinda.
Maja on justkui maastiku sisse lõigatud, tekitades nii suurema privaatsustunde ning luues parema seotuse ümbritseva keskkonnaga. Villa esimesel korrusel paiknevad pere ühisruumid, mida iseloomustab läbipaistvus, ning teisel korrusel on kaks nn privaatset korterit – üks vanematele, teine lastele.
Tegemist oli pika ja põhjaliku projekteerimisprotsessiga, kus hoone tellija oli tihedalt ja sisuliselt seotud esimesest kuni viimase hetkeni. “Selline koostöö on hea maja õnnestumise aluseks,” kommenteerisid Villa V autorid – 3+1 arhitektid Markus Kaasik, Andres Ojari ja Ilmar Valdur. “Maja valmimise jälgimine oli meile seekord tõeliselt meeldiv kogemus.”



Eramu Orro Tabasalus – kodumaised materjalid
Arhitekt Martin Aunin alustas maja projekteerimist 1997. aasta novembris – siis asus krunt lagedal väljal, tühermaal. Hoone idee sünniks andsid tõuke pangapealse loodus ja paekivi. Kuusevineeriga kaetud puitkarkassil kollase eramu ehitamisel on kasutatud Eestis leiduvat puitu ja paasi ning rohkelt klaasi.