• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
    • Teadus- ja arendustegevuse raport 2023
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Abilinnapea lubab Tallinna räämas rannaalad korda teha 2011. aastaks

28.09.2004

Eesti Päevaleht 28.09.2004

Askur Alas

Tallinna abilinnapea Peep Aaviksoo sõnul peavad Tallinna räämas rannaalad korda saama 2011. aastaks, mil Tallinnast võib saada Euroopa kultuuripealinn.
“Rannaalade tulevikku on aastaid arutatud. Tallinna kuulsusrikka ajaloo jooksul on lõpuks kõik asjaosalised – linn, riik, sadam ja eraomanikud – viimaks ühe laua taha saadud,” ütles Aaviksoo.

Viimastel päevadel peetud kohtumised, millest võtsid osa ka Hispaania, Saksamaa ja Itaalia sadamalinnade nõustajad, annavad abilinnapea sõnul lootust, et rannaalad korda saavad – hiljemalt peaks see toimuma aastaks 2011, kui Tallinnal on reaalne võimalus saada Euroopa kultuuripealinnaks.

Kesklinna vanema Keit Pentuse sõnul on rannaalad Tallinna väravateks. “Aga tühermaal, kus kasvavad malts ja ohakad, ei taha isegi viibida, rääkimata külaliste viimisest sinna,” ütles Pentus. Ala arendamiseks tuleks Pentuse sõnul anda inimestele võimalus ja põhjus sinna minna. Seetõttu kavandatakse ranna äärde segafunktsiooni – see tähendab, et on kohti, kuhu rajatakse pargid ja platsid ning kohti, kuhu ehitatakse elamud, bürood, teenindusasutused.

Väliseksperdid kiidavad
Aaviksoo kinnitas, et linnal on endiselt plaan ehitada ranna äärde linnavalitsuse hoone, kuhu koondataks kõik linnaametid. “Sellega saab raha kokku hoida, samuti on see ka linnakodanikule mugavam,” ütles Aaviksoo. Ka uue ooperiteatri võimalikuks asukohaks on just rannaäärt pakutud.

Aaviksoo sõnul tuleks ranna äärde rajada väärikas ja mõnus linnaruum, kus saaks hinnanguliselt elada või töötada 25 000 – 30 000 inimest.

Rannaalade arendamiseks on abilinnapea Peep Aaviksoo eestvedamisel moodustatud töögrupp, kuhu on kaasatud ka välismaa spetsialistid. Töögruppi kuuluv Bremeni ehitusnõukogu senaator Stefan Boltz on sel aastal juba neljandat korda Tallinnas. “Tallinn on unikaalne linn. Teil on siin nii UNESCO kultuuripärandisse kantud vanalinn, uued kõrghooned kui ka meri. Ainus linn, mis Euroopa pealinnadest vastab samadele kriteeriumidele, on Malta pealinn Valletta,” selgitas Boltz. Kui aga võtta siia juurde hansalinna mõõde, on Tallinn tema sõnul ainuke omataoline.
Kui Tallinn suudab oma unikaalsust ära kasutada, võiks meie pealinnast Boltzi hinnangul saada maailma parim sadamalinn.


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Kõrghooned lisavad linnale väärtust
    04.10.2004
  • Protestid lükkasid Pedagoogikaülikooli õppehoone riigihanke tähtaega edasi
    30.09.2004
  • Pilvelõhkujad kerkivad termiidipesa eeskujul
    28.09.2004
  • Abilinnapea lubab Tallinna räämas rannaalad korda teha 2011. aastaks
    28.09.2004
  • Vaidlusi põhjustanud Vabaduse monument saab koha Harjumäel
    28.09.2004
  • Linnaisad ja ettevõtjad plaanivad Tallinna oma Manhattani rajamist
    27.09.2004
  • Konverents Kultuur, loodus, semiootika: KOHAD IV
    23.09.2004
  • Tabasalu kasvab kiiremini, kui teede-ehitus järele jõuab
    22.09.2004

Aastate kaupa

  • 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003