Uudised

Looduskaitsjad koguvad allkirju Kaarli puiestee pärnade kaitseks

14.10.2004

Eesti Päevaleht 13.10.2004

Piret Peensoo

Looduse omnibussi loodusõhtutel osalejad andsid Kaarli puiestee vanade pärnade kaitseks 150 allkirja, nad protestivad linna plaani vastu kogu allee ühekorraga uuendada ning soovitavad puud välja vahetada etappide kaupa.
“Tulemus oli tore ja igati tasakaalus. Allkirja andsid need, kes olid järele mõelnud,” ütles loodusõhtute korraldaja Jaan Riis.
Kaarli allee kaitsmise vajadus tõusis Riisi sõnul taas päevakorda, kui selgus, et kommunaalamet tahab uuendada kogu puiestee ja mitte üksikuid puuderidu.
Linn sõlmis Karukäpa puukooliga lepingu 120 läänepärna ettekasvatamiseks 19. detsembril 2001 ja maksab puude eest 354 000 krooni. Puukooli juhataja Madis Jürima sõnul on ümberistutamiseks kevadel viimane aeg, alternatiiv oleks hakata istikute latvu kärpima ja panna sellega kasv kinni.

Protest on hiljaks jäänud
Kaarli allee praegusel kujul säilimist pooldav Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige Helle Vilu ei mõista, mis on muutunud võrreldes 2001. aasta 4. detsembri koosolekuga, kus pandi paika allee uuendamise kava. “Koosolekul otsustati, et kaks keskmist puuderida on sedavõrd heas seisus, et nende mahavõtmist ei ole vähemalt paarikümnel aastal vaja,” meenutas Vilu.

Linnaaednik Tiina Tallinna sõnul on Vabaduse väljaku detailplaneerimise projektis ette nähtud Kaarli puiestee säilitamine kuuerealisena. Ta ei mõista, miks tõusis puude küsimus üles just nüüd, kui projekteerimistingimused on juba välja antud ja eskiisprojekt valmib alles novembris. “Ma olen oma hingelaadilt roheline inimene. Puud ei ole telliskivid, et neid sinna-tänna tõsta,” ütles Tallinn.

Endine linnaökoloog Jaan Riis soovitab alleed uuendada rea või puu kaupa. “Ma olen valmis arutlema, kuidas seda teha. Aga barokki ma ei armasta,” nentis ta.
Jupikaupa allee uuendamist ei pea mõistlikuks linnaaednik ega septembris puude seisukorda uurinud botaanikaaia osakonnajuhataja Olev Abner. “Väiksed puud ei kasvaks suurte varjus. Küsimus ei ole barokis, vaid praeguste mõõtmetega puudel pole enam vett ja süüa. Lehed viiakse ära ja ma pole näinud, et keegi puid väetaks,” nentis Abner. Allee 120 puust on Abneri sõnul hästi säilinud 72. “Puudele tegi kahju 2002. aasta põud enne karmi talve. Kaks keskmist rida on korralikud – bioloogilises mõttes võiks nende väljavahetamine kõne alla tulla ka kümne aasta pärast.”

Kaarli puiestee pärnaallee

Kuidas alleed uuendatakse
istutatakse 169 uut puud
•• Puud vahetatakse välja samaaegselt Vabaduse väljaku uuendamisega.
•• Kevadel saetakse puud maha, suvel rajatakse kommunikatsioonid ja kastmissüsteem, sügiseks istutatakse kasvumulda noored puud.
•• Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik haljastusprojekti järgi vahetatakse esimesena välja keskmine alleeosa.
•• Tenniseväljakute ja Tõnismäe poolne puuderida istutatakse täies mahus uuesti koos kõnniteede rekonstrueerimisega.
•• Keskmisele haljasalale on planeeritud 112 puud, tenniseväljakute poolsele kõnniteele 30 ja Tõnismäe poolse majaderivi ette 22.
•• 169 noorele puule tuuakse vähemalt meetripaksune kiht kasvumulda, paigaldatakse vibratsioonikastid ja niisutussüsteemid.
•• Alleepuu on 6-7 meetrit kõrge ja selle tüvi peab olema kolme meetri kõrguselt oksavaba.
Allikas: Lea Järve, Olev Abner