Uudised

Harju tänava äärsetele varemetele ehitamine on taas kaalumisel

05.11.2004

Eesti Päevaleht 30.10.2004

Merike Teder

Abilinnapea Ülle Rajasalu on asunud kujundama oma seisukohta Harju tänava osas, praeguseks kogutud info põhjal leiab ta, et mõistlik oleks tänava äärde siiski majad ehitada.
“Selge on see, et praegune olukord, kus räämas varemetükid ja nende vahel umbrohi, annab linna külalistele ääretult vale signaali,” märkis Rajasalu. “Ükskord tuleb ära otsustada, mida alaga teha.”
2002. aasta suvel linnavalitsuse korraldatud rahvaküsitlusel toetas ala haljastamist 87 protsenti küsitlusel osalenud tallinlastest, kokku 6600 inimest. See moodustas vaid kaks protsenti pealinlastest. Mitu ametnikku on Päevalehele viidanud, et nii vähese osalusega küsitlusi ei saa tõsiselt millegi aluseks võtta.
“Loomulikult võib ümberkaudsetele elanikele uus haljas-ala meeldida, aga mis see maksma läheb?” küsis Rajasalu. “Linnal pole seda 60 miljonit krooni ja arvan, et niipea ei tulegi.” Just nii suureks hinnatakse tema sõnul Harju tänava äärsete kruntide koguväärtust.

Tagasi tuleb endisaegne vaim
Majade ehitamisel peaks silmas pidama seda, milline oli ala enne märtsipommitamist. “On olemas pildid endisest hoonestusest. Ideekonkursside abil saaks krunthaaval parima lahenduseni jõuda,” ütles Rajasalu. “Klaasmaju või kõrghooneid sinna ehitada ei saa, tagasi tuleb tuua endisaegne vaim.” Tema hinnangul saaks mingis osas säilitada ka haljasala. Kindlasti tuleks rajada märtsipommitamise mälestusmärk.
Rajasalu rõhutas, et tegu on tema esialgse hinnanguga, mis on kujunenud vestlustest spetsialistidega.
Linnadisainer Aavo Ermel ütles, et on sajaprotsendiliselt Rajasaluga ühte meelt. “Vanalinn ei ole ju nii arenenud, et seal oleksid keskel suured tühjad augud. See oleks nagu naeratus, millelt üks hammas puudu,” märkis Ermel. Tema hinnangul oleks täis ehitatud tänavaäär kõige loogilisem lahendus.
Kultuuriväärtuste ameti juhataja Külli Holstingu sõnul pole ala täisehitamisest veel juttu olnud. “Me saime alles paar-kolm nädalat tagasi valmis muinsuskaitse eritingimused ala ideekonkursiks, mis näeb ette haljastuse taastamist. Mina ei tea, et võistlustingimuste tegemine oleks peatatud,” möönis Holsting. Samas lisas ta, et muinsuskaitse oli juba enne selle vaidluse kerkimist seisukohal, et ala võib täis ehitada, sest selline on see ajalooliselt olnud.”

See oleks rahva petmine
Jüri Ratas, eelmine abilinnapea
Kui ala täis ehitatakse, oleks see rahva petmine ja rahva soovile vastu astumine. Tegutsesin abilinnapeana haljasala taastamise nimel, sest rahvaküsitluselt tuli nii selge vastus, et inimesed soovivad sinna haljasala, mitte täis-ehitatud kvartalit. Milleks siis üldse küsitlust tehti, kui sellega ei arvestata?
Mõnel mujal maailmas tehtud rahvaküsitlusel on olnud veel väiksem osalus, isegi alla ühe protsendi. Ikkagi arvestatakse tulemustega.
Kruntide üle läbirääkimised veel käisid ning nende lõplikke hindu polnud teada. Kruntide linnale saamine oli mõeldud vahetus-kruntide andmise teel.