Uudised

Omanik müüb mõisa kivideks

05.11.2004

Eesti Päevaleht 05.11.2004

Anneli Ammas

Järvamaa Rutikvere külarahvas vaatas suvel hämmastusega, kuidas uus Rutikvere mõisaomanik lasi hakata punastest tellistest peahoonet lammutama, tellised korralikult alustele laduda ning suurte autodega minema vedada.
“Siit läks iga nädal üks rekka-täis kive minema,” ütles mõisa vastas turismitalu rajav Jaan Krempel.
Töömeeste käest kuulis ta, et kivid lähevad Rootsi, kus tükk maksab 30 krooni.
Lõpuks teatasid külaelanikud toimuvast Järvamaa muinsuskaitseinspektorile Aino Pungale, kes kihutas kohale ja leidis eest alustele laotud kivihunnikud.
Kuna Rutikvere mõis pole muinsuskaitse all, polnud inspektoril alust asja seisma panna. “See on hullus seisukorras mõis, aga kindlasti maaliline ehitis, mida oleks võimalik vähemalt konserveerida,” lausus Pung.
Pung kutsus toimuvat vaatama ka Koigi vallavanema Margus Läätsi ja selgus, et Harjumaal elav mõisaomanik Siim Kabel pole lammutamisluba küsinud. Telefonitsi õnnestus vallavanemal mees kätte saada ja anda korraldus peatada tööd vähemalt seniks, kuni luba saadud. “Meil pole alust lammutusluba mitte anda,” märkis Lääts.

Eilseni, rohkem kui kuu aega pärast tööde seiskamist, polnud omanik luba taotlenud ja alustele laotud, plastikaati pakitud kivid seisid endiselt mõisa ees.
Seina küljes rippus tross ja maas olid näha sügavad traktorijäljed. Jaan Krempeli sõnul üritasid töömehed traktoriga meetripaksust seina maha tõmmata, kuid see ei andnud järele.
Järvamaal Ervita mõisa taastav, seal elav ja end Eestis mõisataastajaks koolitanud soomlane Jarkko Arhilahti on korduvalt Rutikvere kompleksi vaatamas käinud. “Teine pool teisest korrusest oli veel hiljuti alles,” lausus ta varemeid uurides. “Siin on juba palju lammutatud, aga need varemed pole sugugi lootusetumas seisukorras kui paljud teised mõisad, mida on taastama hakatud.”
Tema sõnul on müüre võimalik üsna kerge vaevaga konserveerida ja need peaksid veel 50 aastat vastu.
Muinsuskaitseameti peainspektor maa-arhitektuuri alal Jaan Vali nimetas Rutikveres toimuvat barbaarsuseks. “Aga pole lihtne otsustada, mida edasi teha,” lisas ta. “Kui kohalikud elanikud meie poole pöörduksid, oleks võimalik mõis ajutise kaitse alla võtta.”
Aino Punga teada on kohalikud elanikud hakanud mõisa toetuseks allkirju korjama.
“Mis oleks Rutikvere küla, kui seal enam mõisa pole? Mitte midagi,” tõdes ka Jaan Vali.
Vallavanem Lääts oskas vaid soovida, et mõisaomanik varemed enne lammutamist üles pildistaks, et midagigi tulevastele põlvedele alles jääks.
Aastaid Rutikveres kolhoosi juhtinud Jaan Krempel kahetseb, et ei käinud mõnikümmend aastat tagasi suurema innuga võimudele peale, sest väikesel kolhoosil oleks ehk õnnestunud mõisahoone taastada. Pärast 1954. aasta naistepäevapidu põlema süttinud mõisa peahoone on nüüdseks seisnud pool sajandit katuseta.
Eesti Päevalehel õnnestus eile Kabeliga lühidalt vestelda. Ta ütles, et lammutab hoonet, mida pole registris olemas, ning seepärast ei küsinud ta ka luba. Vallavanema kinnitusel pole peahoonet tõesti kuskil registris.
Kabeli sõnul pole muinsuskaitsest keegi hoone vastu huvi tundnud ega seal käinud. Kuulnud, et muinsuskaitsjad on mõisa siiski külastanud, ütles Kabel kurjalt, et siis on nad teinud seda omaniku loata.
Mõisaomanik lausus, et tahab Rutikveres taastada nii palju kui võimalik ehk aida ja mõisahärra hoone pargi servas. Küsimusele, kas tal pole kahju lammutada mitmesaja-aastaseid müüre, mida oleks võimalik taastada, vastas Kabel: “Miks peaks kahju olema? Need kivid on sealt vaja nagunii minema vedada.”

Mõisahooned vajaksid kaitset
•• Muinsuskaitseameti peainspektori Jaan Vali sõnul on põhimõtteline küsimus, kuidas suhtuda lagunevatesse hoonetesse.
•• “Muinsuskaitse all on juba küllaga poollagunenud ehitisi,” lausus Vali. “Kui kaitse alla võtta, siis peaksime olema suutelised omanikke hoonete taastamisel toetama, kuid meil ei jätku raha ka juba kaitse all olevate väärtuste taastamise toetamiseks.”
•• Vali näeks ühte hädavajalikku tööd kõigi vanade ja väärtuslike ehitiste inventeerimises. “Aga sellekski pole me praeguse töötajate hulgaga suutelised. Kui otsustataks see ette võtta, siis võib kogu töö võtta kümmekond aastat,” lausus Vali.
•• Ta tuletas meelde, et juba 1920. aastatel lammutati toona veel korras mõisahooneid ehitusmaterjaliks, kui hoonetele muud otstarvet ei leitud.
•• Mõisataastaja Jarkko Arhilahti sõnul on Eestis tohutud väärtused nii mõisate kui ka muude hoonete näol. “Soomes on ehk 50 protsenti selliseid väärtusi mis Eestis,” võrdles Arhilahti. A.A.