Uudised

Riik soovib rohealad elurajooniks muuta

09.11.2004

Eesti Päevaleht 09.11.2004

Raigo Neudorf

Tallinna abilinnapea Ülle Rajasalu sõnul soovib riik rajada uue elurajooni piirkonda, mille linn soovib jätta rohealaks.
Üheks niisuguseks alaks Tallinnas on Rajasalu sõnul Pärnamäe ja Kloostrimetsa tee vaheline piirkond, kus kasvab metsatukk. Seal soovib linn näha puhkeala, kuid maa-amet pigem elurajooni.
“Suhteliselt metsased alad, mida linn näeb ette rohealana, aga riik elamumaana. Ehk: seda, mis on linnal planeeritud sotsiaalmaaks, nõuab maa-amet elamumaaks,” ütles Rajasalu. Seetõttu pole abilinnapea sõnul välistatud, et eri nägemused võivad mõne projekti puhul üsna tõsise konflikti kaasa tuua.
Abilinnapea sõnul teab ta nimetatud piirkonda puudutavaid lahkarvamusi hästi, kuna puutus nendega kokku Pirita linnaosavanemana. Samas ei olevat see ainus näide.

“Väita, et maa-amet soovib rohealadele elurajoone rajada, on ilmne liialdus,” ütles aga maa-ameti peadirektor Kalev Kangur.
“Kui üldplaneering näeb teatud alale ette kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamumaa ning meie soovime, et sellest planeeringust kinni peetakse, aga see ala planeeritakse täielikult roheliseks, kavandades samas rohelusse väga ulatusliku elurajooni eraomaniku maale, siis kas võib väita, et me soovime rohealale rajada uut elurajooni?” küsis Kangur.

Teed ja tänavad
Tema sõnul on riik nõus, kui talle kuuluvale maale planeeritakse koole, lasteaedu, avalikke teid ja tänavaid. “Kuid kuidas suhtuda sellesse, kui kinnisvaraarendaja, püüdes oma kasumit maksimeerida, rajab oma elurajooni teenindamiseks vajalikud teed ja muud kommunikatsioonid riigimaale? Samuti peab üldplaneeringus näiteks elamumaaks planeeritud riigimaa jääma rohemaaks, sest arendaja soovib oma maa maksimaalselt täis ehitada või ehitada näiteks oma krundi piirile. See ei võimalda riigi maale üldse ehitada,” ütles Kangur.
“Kuidas käituksite teie, kui saaksite teada, et teile kuuluv kinnisasi planeeritakse liita poole väiksemale naabri kinnisasjale, sest muidu pole naabrimehel võimalik oma krundile ehitada? Riigil võiks ka midagi lubatud olla,” lisas ta.

Suuri erimeelsusi pole
Igor Volkov, SAPA juhataja
Tallinna linnal ja riigil väga suuri erimeelsusi planeeringute koostamisel siiski olla ei tohiks. Tean, et riigi maa-amet tahaks kompaktselt hoida kaitsealuseid haljasalasid.
Siin võib olla küsimus selles, et riik kaitseb oma huve ja õigusi, et tal oleks eraõiguslike partneritega võrdsed tingimused. SAPA juhi sõnul võib arvata, et ka riik on huvitatud teatud ehitusõigusest, nii nagu ka eramaa omanikud. SAPA oma planeeringutega riigile teadlikult kunagi liiga teha ei soovi.

Jäme ots on omavalitsuse käes
Kalev Kangur, Maa-ameti juht
Riik ja linn selliste planeeringute puhul vastased olla ei saa, selleks on neil liiga palju ühiseid huvisid. Lisaks tuleb tõdeda, et planeerimismenetluses on jäme ots kohaliku omavalitsuse käes – just tema kehtestab või jätab konkreetse detailplaneeringu kehtestamata.