Uudised

Uuest kunstimuuseumist avaneb miljardi krooni vaade

11.11.2004

Eesti Päevaleht 10.11.2004

Askur Alas

Nädala pärast 85. sünnipäeva tähistava Eesti Kunstimuuseumi uus kompleks on praeguseks oma amfiteatrilaadse kuju kätte saanud, ehitajad tegelevad juba välisviimistluse ja ventilatsiooniga.
Lasnamäe ja Kadrioru piiril aasta pärast valmiva kunstimuuseumi ehk KUMU hiigelehitise kvaliteedijuht Urmas Toomet on ehitusega rahul. „Üldiselt oleme graafikus, tõsisemaid probleeme ei ole,” ütles Toomet. Kümneid ehitusprojekte juhtinud mees peab praegust oma elu keerulisimaks. „Tihti on nii, et teed ühe korruse valmis ja siis on teada, kuidas järgmised tulevad, siin aga nii ei saa,” märkis ta.
Toomet kinnitas, et kuna tegu on ehitisega, mis peaks jääma Eesti kunsti keskuseks järgnevaks 100 aastaks, siis kvaliteedis ta hinnaalandust ei luba. „Ma olen selline natuke norija ka,” tunnistas 250 ehitaja tööd valvav Toomet.
Ehitise mastaapsusest annab aimu see, et ainuüksi vestibüül on 18 meetrit kõrge. Halli katab klaaskatus. 8-korruselises KUMU-s on kokku 360 erineva suuruse ja kujuga ruumi. Korrustest 5 on maa peal, 3 aga maa all. Peasissepääs asubki teisel korrusel, alumistel korrustel on töötajate parkla, keldrid ja laod, kuhu sõitvad rekkad mahuvad seal koguni ringi keerama. Majas on viis lifti, millest suurim suudab tõsta kuni 5 tonni. Seda on vaja selleks, et ülemistele näitusekorrustele saaks toimetada ka mitu tonni kaaluvaid skulptuure.


Foto: Priit Simson

Amfiteatrit meenutavana rajatud kompleksi õuele pääsevad külastajad läbi tunneli. Avaral ja eri tasapindadega õuel on tulevikus dolomiit-, graniit- ja betoonpinnad, vulisev vesi siin-seal muruplatsil, taamal puud. Õuel asuvast peasissepääsust jõuavadki külastajad kahe ehitusosa vahele jäävasse vestibüüli, sealt edasi aga garderoobi ja näitusesaalidesse, raamatupoodi või restorani. Teine sissepääs on Kadrioru pargi poolt.

Fassaadil paekivi ja vask
Mõeldud on ka liikumispuudega inimestele, kes pääsevad ligi kas teenindavast sissepääsust või vajadusel ka autoga muuseumi peasissepääsu ette.
Hoone välisfassaadis hakkab domineerima paekivi ja vask. Puitu on nii väljas kui sees kasutatud suhteliselt vähe.
Lasnamäe poolt lähenedes paistavad rajatise rinnatise juures asuvad tohutud kolmnurksed moodustised. „Need on katuseaknad, mis jäävad tulevikus murust välja turritama ja toovad ülemiste korruste töökodadesse loomulikku valgustust,” selgitas Toomet.
Kõrgema põhihoone viimase korruse merepoolses otsas leiab endale koha fantastilise vaatega kohvik, kus saab imetleda nii Tallinna lahte ja vanalinna kui taevast peegeldavaid kesklinna kõrghoonete klaassiluette.
„Kui räägitakse, et kõrgetest elumajadest on miljoni krooni vaade, siis siit on päikeselise ilmaga miljardi krooni vaade,” arvas Toomet.
Praeguseks kaks aastat kestnud ehitustööd peaksid lõppema 2005. aasta 9. septembril, rahvale avatakse kunstitempel pärast kolimist detsembris.

Kunstimuuseumi uus hoone
360 ruumi
23 000 ruutmeetrit pinda
•• KUMU uushoone pindala on 23 000 ruutmeetrit, näitusepind moodustab sellest umbes 5000 ruutmeetrit. Kokku on hoones 360 ruumi.
•• KUMU-sse üles pandav püsinäitus hõlmab kolme sajandi vältel Eestis valminud kunsti, tutvustades ka mitmeid seni avalikult eksponeerimata teoseid.
•• Püsiekspositsioon koostatakse 17. novembril 85. sünnipäeva tähistava Eesti Kunstimuuseumi kogude baasil, kogus on arvele võetud 64 624 kunstiväärtusega eset.
•• Lisaks rajatakse ligi 900-ruutmeetrine vahetatavate näituste saal. Nelja miljardi krooni väärtuses kunsti hakatakse hoidma 1700 ruutmeetri suuruses hoidlas.
•• Hoone arhitekt on 1993. aastal arhitektuurikonkursi võitnud Pekka Vaapavuori arhitektibüroo.
•• KUMU kogumaksumuseks kujuneb koos käibemaksuga umbes 786 miljardit krooni, millest osa moodustab valitsuse antud 170 miljoni krooni suurune laen.