Uudised

Elanike nõudel kehtestab linn Kadrioru kaitseks ehitusmääruse

10.12.2004

Eesti Päevaleht 08.12.2004

Askur Alas

Enne jõule valmib Kadrioru miljööväärtusliku ala ehitusmäärus, millega linn püüab vastata novembri lõpus avalikkuse ette jõudnud 127 allkirjaga kadriorulase pöördumisele.
Avalikus kirjas süüdistasid Kadrioru elanikud linnavalitsust ebapiisavas sekkumises miljööväärtusliku ala kaitseks.
“Kadriorgu on viimastel aastatel püstitatud mitu ajaloolisi naaberehitisi mitte arvestavat, ebamastaapselt suurt ning keskkonda sobimatu arhitektuurilahenduse ja materjalikasutusega hoonet,” märgitakse kirjas, millel on teiste hulgas ka kirjaniku Arvo Valtoni ja kunstnike Kaido Ole ja Jüri Arraku allkiri. Kunstiajaloolane Mart Kalm tervitas avaldust kui uut taset muinsuse kaitsel. “See ongi kodanikuühiskonda jõudmine, kui inimeste rühmad omal algatusel organiseeruvad ja hakkavad kaitsma oma elukoha miljööd,” märkis Kalm.

Linlased saavad kaasa rääkida
Kirja järel pidas linnapea Tõnis Palts sel teemal nõu muinsuskaitsedirektori Agne Trummali, abilinnapea Ülle Rajasalu ja SAPA juhataja Ike Volkoviga. “Tõdesime kohtumistel muinsuskaitsjate ja linnaplaneerijatega, et miljööväärtuslike alade säilitamise ja kaitse osas on ametkondade vahel aset leidnud teatav üksteisest mööda rääkimine,” nentis Palts. “Siiski leidsime, et oleme põhimõtteliselt ühel meelel ning asjad on liikuma saadud,” kinnitas ta.
Ehitusmääruse koostaja Ignar Fjuki sõnul annab ta määruse linnale enne jõule üle. “Ehitusmäärus kehtestab üheselt mõistetavad alused projekteerijatele – ükskõik, kas nad kavandavad uusehitist, rekonstrueerivad või tegelevad maastikuliste küsimustega,” selgitas Fjuk.
Seda, miks aasta tagasi ette võetud töö venima on jäänud, põhjendus Fjuk Kadrioru eripalgelisusega.
Kesklinna vanema Keit Pentuse sõnul on ta pöördumisele alla kirjutanud Kadrioru elanikega ühte meelt – miljööväärtuslikke piirkondi tuleb hoida ja rangete reeglite seadmisega on linnal täiesti olemas võimalused ohjata ja suunata tegevust, mis sellistes piirkondades toimub.
SAPA arhitektuuriteenistuse vanemspetsialisti Kärt Talimaa sõnul on pärast ehitusmääruse üleandmist ametil neli nädalat aega selle läbivaatamiseks ja viimase lihvi andmiseks. “Seejärel on võimalik ka linnakodanikel oma arvamust avaldada, sest Kadrioru ehitusmäärus pannakse kaheks nädalaks avalikule väljapanekule,” lubas Talimaa.

Probleemiks vanad ehitusload

••Uus ehitusmäärus seab reeglid planeeritavatele ehitustele. Kadriorus on uutest planeeringutest isegi suuremaks probleemiks kunagi aastaid tagasi täiesti suvalistel alustel välja antud ehituslubade ja planeeringute järgi ehitamine.
••Kesklinna vanema Keit Pentuse hinnangul on seetõttu sama oluline ilma detailplaneeringuta välja antud ehituslubade tühistamine.
••“Muidugi oleks hea, kui ka selle küsimuse saaks lahendada ehitusmäärusega, aga kui see pole võimalik, peaks linna juristid täiendavalt nuputama, kuidas eemärki – miljööväärtuslike piirkondade kaitsmist – on võimalik saavutada,” osutas Pentus.
••Näiteks on linn andnud arendajale loa “rekonstrueerida” ühekorruseline maja kuuekorruseliseks aadressil Köleri 2, praegu on kõrvalasuva puumaja elanikud linnaga kohtus.
••Elanike esindaja Alar Nurkse sõnul nõuavad elanikud ehitusloa tühistamist, sest detailplaneeringuta püstitatud ehitis on vastuolus miljööväärtusliku alaga.