Uudised

Teemaplaneering kujundab Pirita jõe ürgorust avaliku puhkeala

21.03.2005

Eesti Päevaleht 16.03.2005
Askur Alas

Rahvusvahelise hankega otsitav planeering välistab elamuehituse maastikukaitsealal.
“Eesmärk on avada ürgorg linnaelanikele, kuid seda ranges kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega ning lõpetada praegune olukord, kus igaüks teeb lõket seal, kus tahab,” ütles Pirita vanem Triinu Rajasalu.
Vanema sõnul pannakse teemaplaneeringuga eelkõige paika puhkealade asukoht, samuti selgitatakse keskkonnauuringutega välja, milline ala peab jääma puutumata.
Mitte üksnes inimestele
Endise abilinnapea Ülle Rajasalu sõnul näitab teemaplaneering täpselt ära, kuhu tulevad sportimisvõimalused, kuhu liikumisrajad, kuhu pikniku- ja puhkeplatsid, sillad ja trepid. Ürgoru teemaga pikemat aega tegelenud Rajasalu loodab, et peatselt saab sellest tõeliselt ilus maastikukaitsepark, kus on mõeldud ka inimestele – teerajad on valgustatud, rajatud on vaatekohad jne.
Planeeringu lähteülesanne näeb ette, et juba sissetallatud rajad korrastatakse, uued rajatakse võimalikult jõe äärde. Radade äärde pannakse välja infostendid ja viidad. Ka kasutuses olevad ujumiskohad jäävad alles, kui need vastavad looduskaitsenõuetele.

Lisaks muule vajalikule pannakse teemaplaneeringuga paika ka parklate, paadisildade ja telkimiskohtade asukohad. Puhketegevust ei tohi planeerida vääriselupaikadesse ja looduskaitse seisukohalt eriti olulistesse kohtadesse.
Aastaid ürgoru kaitsmise eest võidelnud Nõmme Tee Seltsi esindaja Helle Vilu avaldas heameelt, et planeeringuga määratakse kindlaks ka Pirita jõe kallaste kindlustamine ja jõe puhastamine ning piiratakse kaitseala hoonestamist. Ürgorgu tohib rajada ainult puhke- ja spordiobjekte. Vilu märkis siiski, et avalikkuse kontroll projekti üle võiks olla suurem.
Planeering peab arvestama puhkajate hulgaga eri aastaaegadel ja eesmärkidel ning jõeoru maastiku taluvusvõimet, oluline on külastuskoormuse hajutamine.
Sealhulgas tuleb eksponeerida ala looduslikud ja ajaloolised vaatamisväärsused, näiteks Peeter I merekindluse sissepääs, Iru linnamägi, kultusekivid. Alale jäävad juba korrastatud Pirita klooster ja Kochi kabel.
Teemaplaneering koostatakse projekti RiverLinks raames, mistõttu 80% selle kuludest kaetakse eurorahaga. Kogueelarvest, 4 miljonist kroonist (250 000 eurost) maksab viiendiku linnavalitsus.

Linn kaardistab rohelise Tallinna
••Linnavalitsus valmistas volikogule ette eelnõu, mille vastuvõtmisel koostab linn rohealade teemaplaneeringu.
••Teemaplaneeringu eesmärk on väärtustada linna rohealad, määrata rohekoridorid, arengusuunad ning kavandada puhkealade võrgustik.
••Ühtlasi loob teemaplaneering eeldused uute parkide ja haljasalade kavandamiseks.
••Linnavolikogu on juba kinnitanud haljastuse arengukava, mille eesmärk on tagada linna haljastuse jätkusuutlik areng.
••Arengukava kandev eesmärk on rohevõrgustiku loomine, mis tagaks inimestele võimaluse liikuda ühest piirkonnast teise, kasutades rohelusega kaetud vaikseid, vähese liiklusega või soovitavalt üldse autovabu teid.
••Tallinnast 27% on haljas. Iga elaniku kohta on linnas 1000 m2 haljasmaad. Pealinna 158 km2 suurusest pindalast moodustavad rohealad kokku 40 km2.
•• Programm RiverLinks aitab leida meetodeid jõgede valgalade säästmiseks, pakkudes samas puhkevõimalusi.