• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
    • Teadus- ja arendustegevuse raport 2023
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Pikale veninud kohtuasi ähvardab hävitada lennusadama angaarid

10.06.2005

Eesti Päevaleht 07.06.2005
Askur Alas


Linn ja riik pole viimaste aastate jooksul midagi teinud lennusadama muinsusväärtuslike angaaride hävimise peatamiseks, põhjendades seda lõputult veniva kohtuvaidlusega.
Üheks Eesti tähtsamaks betoonrajatiseks tunnistatud vesilennukite angaarid olid sada aastat tagasi Euroopa suurimad ja Ida-Euroopa ainsad raudbetoonehitised.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on angaarid väga kehvas seisus. “Viimane aeg oleks midagi teha. Kui auke ei konserveerita, muutub olukord iga aastaga üha hullemaks,” ütles Dubovik.
Muinsusjuhi sõnul tehti seni ainsad, 1,1 miljonit krooni maksvad taastamistööd 2001. aastal, pärast seda on järgitud poliitotsust, et kohtuvaidluste lõppemiseni ei saa ka angaaride korrastamiseks raha eraldada. Tööde käigus parandati kolmest kuplist üht, teised kuplid on siiani augulised ja sajavad läbi.

Kohtuveskid jahvatavad
Mullu aprillis tegi toonane justiitsminister Ken-Marti Vaher lennusadamas telekaamerate saatel ringkäigu ja lubas olukorra lahendada, paraku jahvatavad kohtuveskid aeglaselt ja midagi pole toimunud. Riik hageb 1997. aastast saadik OÜ-d B&E, AS-i Verest ja OÜ-d Agrin Partion, taotledes lennusadama maa ja hoonete väljanõudmist firmadelt, sest peab ostutehingut Nõukogude sõjaväelt õigustühiseks.
Duboviku sõnul on firmadega võimalik läbi rääkida ja angaare parandada, kuid sellist otsust pole linnajuhid paraku teinud.
Muinsuskaitseseaduse järgi on muinsusväärtuse rekonstrueerimine omaniku kohus, kuid seda pole kelleltki nõuda – riik pole veel omanik ja firmad on justkui ebaseaduslikud omanikud.
“Ettekirjutused ja trahvid tuleks adresseerida pigem riigi esindajale, sest kuigi vaidlus käib vallasvara üle, on maa jätkuvalt riigi omandis,” ütles linnapea Tõnis Paltsu nõunik Jaano-Martin Ots.
Otsa sõnul oleks angaaride remontimine ikkagi põhimõtteliselt võimalik, aga keeruline. “Iga linna raha eraldamine on päris keeruline ja pikaajaline protseduur. Esialgu pole seda algatatudki,” ütles Ots.
Dubovik hoiatas juba aasta tagasi, et sellise seisundi püsimisel võib iga hetk tekkida avariiolukord, kui restaureerida polegi enam midagi.

Sadamasse sisse murda ei saa
Ave Mellik, justiitsministeeriumi pressiesindaja
Reedel, 3. juunil oli lennusadama asjas kohtuistung Tallinna linnakohtus ning otsus tehakse teatavaks 3. juulil.
Asi on keerukas ja sestap võttis kohtunik otsuse kirjutamiseks ka tavapärasest mõnevõrra rohkem aega.
Enne toonase ministri Ken-Marti Vaheri käiku lennusadamasse 2004. aastal külastati objekti 2000. aastal, kui käidi koos kohtutäituriga samuti kontrollimas selle hagi tagamise määruse täitmist.
Toona fikseeriti, et lennusadamas käib ehitustegevus.
Antud juhul ei olnud riigil võimalust seal territooriumil toimuvat sisuliselt kontrollida.
Vaatamata sellele et riigi seisukohast on kogu see territoorium ja sealsed ehitised riigi omandis, ei ole riigil seaduslikku alust sinna pooleli oleva vaidluse ajal lihtsalt jõuga sisse murda.


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Viru hotell nõuab juurdeehituse keelu korral miljoneid kroone
    20.06.2005
  • Soome suvilamessile ja elamumessile
    17.06.2005
  • Näitus: Arne Maasiku NYC SHOTS Disainigaleriis
    14.06.2005
  • Pikale veninud kohtuasi ähvardab hävitada lennusadama angaarid
    10.06.2005
  • Inglise kolledž rajab kesklinna vaiadel seisva spordikompleksi
    10.06.2005
  • 50 miljonit krooni toovad räämas hooneisse korterid
    10.06.2005
  • Kadriorgu kerkiv 15 korrusmajaga elamurajoon läheb hästi müügiks
    10.06.2005
  • Linnavõim keelab kõrge paekivihoone juurdeehitise
    10.06.2005

Aastate kaupa

  • 2024 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003