Uudised

Tallinna kesklinna kerkib kevadeks klaasjas juudi sünagoog

08.09.2005

Eesti Päevaleht 07.09.2005
Askur Alas

Tallinna kesklinnas Karu ja Aedvilja tänava nurgal on alanud juudi sünagoogi ehitus, millest saab pärast valmimist esimene ja ainuke sünagoogihoone Eestis sõjajärgsel ajal.
KOKO arhitektide Tõnis Kimmeli ja Kaur Stööri projekteeritud sünagoogihoones saab lisaks religioossete tseremooniate korraldamisele süüa kosŠsŠertoitu või külastada raamatukogu. Sealhulgas saavad juudid koha, kus läbi viia mikvah’i rituaali.
Siiani on juudid kasutanud usutalitusteks kohandatud ruume. Mikvah’i rituaali, kus naised peavad kuu teatud päevadel käima rituaalses basseinis, on saanud seni teha vaid Helsingis või Riias. Ranget nõuet, et mehed ja naised peavad sünagoogis eraldi viibima, pole saanud aga üldse täita. Jeruusalemma asemel vaatab hoone Moskva poole.
Uues sünagoogis on naistele mõeldud rõdu ning hoone on orienteeritud ilmakaarte järgi. Arhitektid käisid sünagoogi projekteerimiseks Iisraelis tutvumas juudi kultuuri ja arhitektuuriga, ka igapäevatöös on neil abiks USA-st pärit rabi.

Hoone on avatud ja õhuline
Kaur Stööri sõnul iseloomustab sünagoogi arhitektuuri avatus ja õhulisus, mida rõhutavad arvukad klaaspinnad. “Hoone on sisestruktuurilt hästi avatud. Kui tegevus käib sees, on seda väljast näha, sees peituvat ei varjata,” ütles Stöör.
Sünagoogi vestibüülist viib avar trepp teisele korrusele sünagoogi tasandile. Hoone kolmandal ja neljandal korrusel asuvad tööruumid ja raamatukogu. Esimesel korrusel on väiksem saal, mikvah ja košštoodete pood. Sünagoogiruumi sissepääsu ette on kavandatud väikese purskkaevuga kätepesuruum.
Sünagoogi projekteerimine polnud Stööri sõnul väga keeruline, kuid võttis palju aega. “Hakkasime tööga pihta eelmise aasta septembris,” meenutas Stöör.
Sünogoog tuleb tema sõnul tänapäevane, mis sobitub hästi ümbruskonda.
Hoone arhitektuuris paistavad silma võlvid, sünagoogi konstruktsioonid valmivad monoliitsest raudbetoonist. Võlvid ja osa seintest kaetakse läbipaistva klaasi ning soomust meenutava materjaliga. “Soomuste” all lainetab sammastik, tõstes hoone massiivse kehandi kergelt hõljuma.
200 inimest mahutav sünagoog rajatakse juudi kogukonna keskuse ja juudi kooli kõrvale.
Eesti juudiusu koguduse juhatuse esimehe Boris Oksa sõnul pole juutide sünagoogi keelatud külastada ka teistel inimesel, sõltumata rahvusest ja usust.
Oksa sõnul on sünagoogihoonet väga vaja, sest juutide elu on sünagoogiga seotud ümberlõikamisest kuni surmani välja. “Kui on vaja ümber lõigata, või juukseid lõigata, abielluda, on ikka vaja sünagoogi tulla,” ütles Oks.
Sünagoogist saab tema sõnul oluline sündmus Eesti kultuurielus, sest see kujuneb ka kultuurikeskuseks, suurendades Eesti rahvusvahelist mainet.
Sünagoogi ehitustööde maksumuseks on ilma käibemaksuta 18,5 miljonit krooni. Ehitust finantseeritakse kogu maailmast kogutud annetustest. Sünagoogi ehitajaks on AS Kolle.
1996. aastal plaaniti sünagoogi ehitamist Rävala puiestee ja Tatari tänava nurgale tüüpprojekti järgi.



Juutidel oli Eestis mitu sünagoogi
•• 1811. a oli Tallinnas nii palju juute, et sai rajada koguduse. Üks esimesi asutajaid on Jakob Kuplinski, kaupmees, kes tuli Valgevenest ja asus koguduse etteotsa.
•• Kontonistidest tekkis ka teine, sõdurite kogudus, mis sai ruumid endisesse püssirohulattu. Praegu asub seal ausammas Estonial hukkunute mälestuseks.
•• Sõdurite koguduse oma oli esimene sünagoog. Teine oli väike maja Vana-Tartu mnt l.
•• Hiljem, aastatel 1880–1883, rajati sünagoog, mis toimis 1941. aastani, siis tehti sinna Saksa sõjaväeladu.
•• 1944. aastal, kui Saksa sõjavägi Tallinnast lahkus, põletasid nad lao maha, vaid seinad jäid püsti. Praegu asub täpselt sellel kohal ametiühingute kesknõukogu maja.
•• Eestis elas esimese vabariigi ajal 4000–4500 juuti, sünagooge oli Narvas, Tartus, Tallinnas, Pärnus, ning kaks palvemaja Valgas ja Viljandis. Praegu on Eesti juudi kogukond umbes 3000-liikmeline.
•• Ainuke sünagoog, mis sõjas alles jäi, asus Pärnus, seal mürgitati sõja ajal juudi lapsi.
•• 1945. aasta lõpus tahtsid Venemaalt tagasitulnud juudid organiseerida Tallinnas juudi kogudust, usuasjade nõukogu lubas seda, ning hilisema Kungla hotelli kohal paiknenud maja teisel korrusel alustas tööd palvemaja.
•• Piirkonna rekonstrueerimisel eraldati juudi kogudusele Magdaleena 9 asuv Punase Tähe laohoone maja.
•• Praegu asub juudi sünagoog Karu tänav 16, teisel korrusel, kus üks tuba on ümber ehitatud palvemaja-sünagoogiks.
•• Allikas: Andres Võsu intervjuu Juudi Koguduste Liidu esimehe David Slomkaga, Jeruusalemma Sõnumid (3/2001)