Uudised

Tallinna visioonikonverents pakkus vähe uudsust ja rohkelt vaimukust

15.09.2005

Eesti Päevaleht 14.09.2005
Askur Alas

Tallinna visioonikonverentsi esimesel päeval peetud ettekanded paistsid silma vanade tõdede ja äranämmutatud probleemide ülekordamisega vaimukas võtmes.
Visioonikonverentsi avakõneleja, Tallinna linnapea Tõnis Palts keskendas oma sõnavõtu valglinnastumisele, mida ta nimetas viimsistumiseks. ”Inimesed kolivad kuskile kolhoosipõllule rajatud eramurajooni, kus pole lasteaedu ega muud infrastruktuuri,” nentis ta, tuues näiteks Tiskre. Probleemi lahendamiseks lubas Palts tööle võtta projektijuhi, kes hakkab probleemiga tegelema.

Linna peaarhitekt Igor Volkov käis välja mõtte, et maade sihtotstarbe muutmine tuleks teha tasuliseks. Volkov luges ette kümneid vanu linnaplaneerimise probleeme, kuid ei selgitanud, miks need tema nelja ”võimuloleku” aasta jooksul on ikka veel lahendamata.
Volkovi sõnul ei ole alust levinud arvamusel, et linna on palju koledaid maju kerkinud, pigem olevat tegu tõrvatilkadega meepotis. Temaga polnud nõus emotsionaalse sõnavõtuga linnakodanikuna esinenud kinnisvaraarendaja Rein Kilk.

Dünamiidiga kolemajade vastu
Kilgi sõnul on Tallinna rajatud palju koledaid maju, mille taustal pole ta nõus ennast, veel vähem oma lapsi pildistada laskma. Näitena tõi ettevõtja Pirita tee ääres lauluväljaku lähedal asuva kõrghoone, mis sobivat sinna ”kui käopoeg varblasepessa”. Kriitikanooli pälvisid ka Viru keskus ja Norde Centrumi juurde kerkinud värviliste rõdudega betoonmaja, mis on Kilgi sõnul valminud Tartu vanglaga ühes võtmes. Kolemaju parandab Kilgi sõnul vaid dünamiit, nende arhitektid soovitas esineja vangi panna.
Huvitava sõnavõtuga esines ka väliseestlane, Kanada arhitektuuribüroo Bergman & Hamann Architects partner Tõnu Altosaar, kes on ise projekteerinud kümneid 40–60-korruselisi kõrghooneid. Altosaar tegutseb ka Shanghais, kus arendamine toimub tema sõnul põhimõttel, et uus pilvelõhkuja peab olema kõrgem kui naabril. Arhitekt soovitas Tallinnal käituda mitte Hiina, vaid pigem Araabia Ühendemiraatide eeskujul. ”Millegipärast ei soovita seal rajada kõige kallimaid ja kõrgemaid hooneid, vaid ehitada tegeliku vajaduse järgi,” märkis Altosaar.
Tallinna visioonikonverentsi teine pool toimub järgmisel esmaspäeval.

Mere äärde peaks kerkima elumajad
Jussi Pajunen, Helsingi linnapea
Tallinnas on areng olnud väga kiire, meie oleme olnud konservatiivsed. Saame üksteiselt palju õppida. Mitte kopeerida, vaid kogemusi abiks võtta. Helsingis toimuvad praegu arengud, mille käigus kolitakse kaks kaubasadamat kesklinnast välja, 15 kilomeetri kaugusele Vuosaarile. See teeb võimalikuks ehitada sadamate asemele elamurajoonid, kus saab kodu 30 000 – 40 000 inimest. Paljudele meeldib elada mere ääres ja linna ülesandeks on luua see võimalus. Kaldun arvama, et meie eluajal kahe linna ühist linnavolikogu või linnavalitsust ei tule. Koostegutsemiseks pakun välja, et tulevikus võiks olla üks Tallinna-Helsingi ülikool.