Uudised

Rannamõisa tee uute elurajoonide rajamine toob kaasa ummikud

22.09.2005

Eesti Päevaleht 22.09.2005
Askur Alas

Haabersti servas ja Harku vallas kulgev, juba praegu ülekoormatud Rannamõisa tee muutub tulevikus tõeliseks linnamagistraaliks, sest lisandumas on tuhandeid elanikke ja autosid.

Linnavalitsus saatis eile volikogule kinnitamiseks Rannamõisa tee 9c ja 10 16,8 hektari suuruse ala detailplaneeringu, mis näeb ette 939 korteri ehitamist. Suur osa majadest on lubatud ehitada 4-korruselistena, ent on ka 2- ja 3-korruselisi hooneid. Lisaks võttis linnavalitsus vastu Tiskre oja äärse 7,2 hektari suuruse ala planeeringu, mis näeb ette 17 üksikelamu, 10 kahe korteriga elamu ning 3 kahekorruselise 4 korteriga elamu rajamise.
Kokku tähendab see ligikaudu 1000 pere ja hinnanguliselt üle 3000 inimese lisandumist piirkonda, kus liiklus tekitab elanikele praegugi närvesöövaid probleeme.
Linna liiklusteenistuse direktor Mati Songisepp, kes oli eile küll haiguslehel, arvas, et lisanduda võib koguni 1500–2000 autot. ”Selge on see, et sinna ei koli mammid, vaid aktiivsed inimesed,” ütles Songisepp.

Appi tuleb ajutine lahendus
Kasvada ähvardava probleemi lahenduseks pidas ta juba mõni aasta tagasi kooskõlastatud kava realiseerimist, mille kohaselt tehakse Rannamõisa tee mõlemas suunas kaherealiseks ning Haabersti ringi asemel ehitatakse välja mitmetasandiline ristmik.
Kommunaalamet on samuti kooskõlastanud Rannamõisa tee 9c ja 10 projekti, kus nähakse ette tee laiendamise ootuses ”ajutine liikluslahendus” ning vaid 920 parkimiskohta.
Rannamõisa ja Vana Rannamõisa tee vahele, teede hargnemisest umbes pool kilomeetrit edasi jääva ala detailplaneeringu vastu protestisid ägedalt kohalikud elanikud, kelle soove suuremas jaos ei arvestatud. Harju maavanem tegi linnale mitu ettekirjutust probleemide tasandamiseks.
Linnapea Tõnis Paltsu sõnul pole põhjust kätt ette panna, sest muidu keskenduks arendus väljaspool Tallinna piire samasse Rannamõisa tee äärde, mis oleks veelgi halvem, sest elanikke jääks linnale vähem, ent samas kasutaksid nad ikka sama teed. Palts ütles, et peab valglinnastumise vältimiseks olulisemaks uute elamurajoonide rajamist linna keskele.
Planeerimise eest vastutav abilinnapea Aivar Reivik märkis, et arendaja ehitab välja kvartalisisesed teed ja annab need linnale tasuta üle.

Tee laiendamiseks raha pole
•• Linn pole siiani Rannamõisa tee laiendamise projekti (mille sarnaselt detailplaneeringuga on koostanud K-Projekti AS) teostamiseks raha leidnud.
•• Seetõttu on arendaja Ober Haus leidnud omapärase väljapääsu: ajutise liikluslahenduse. See puudutab Rannamõisa teed ja uut kvartalit läbiva Pikaliiva tänava ristmikku, mille kaudu tuhanded autod peaks uuest kvartalist linna pääsema.
•• Linnaplaneerimise ameti andmeil koostati mitu varianti nii ringtee kui ka fooridega, kommunaalamet valis aasta tagasi välja fooridega lahenduse.
•• Selgituses nenditakse ka, et Rannamõisa tee laienduse kiire elluviimine on kulukas ning nõuab linnaehituslikult head argumenteerimist. ”Kindlasti on lähipiirkonna elanike arv üks tõsiseltvõetavamaid argumente. Samas ei kuulu ehitustegevuse ajalise kulgemise suunamine linnaplaneerimise valdkonda.”
•• Seega ütleb linn arendajale, et ta võib ehitada 1000 korterit, kuid kuidas elanikud liiklevad, jääb taevase isa hooleks