Uudised

Kalamaja ajalooline miljöö on hoolimatute arendajate tõttu ohus

27.09.2005

Eesti Päevaleht 27.09.2005
Askur Alas

Kalamaja ehitusmääruse kehtestamise eel püüavad arendajad mitmete nõksudega ajaloolist miljööd kahjustades sobimatuid maju ja juurdeehitisi teha.
Näiteks ehitas Paldiski mnt 39 omanik hästi säilinud ornamentidega omapärase kolmnurkse katuse ümber tänapäevaseks ja käib praegu linnaga kohut, väites, et maja oli selline olnud juba 1954. aastast.

Paraku sattus tema tegevusele 2004. aasta suvel peale linnaplaneerimise ameti vanemspetsialist Mihkel Kõrvits, kes sellest ka foto tegi. “Ta ei taotlenud isegi ehitusluba ja nõuab seda nüüd tagantjärele. Meie ei anna ja käime nüüd kohut,” on Kõrvits nördinud. Linnaplaneerimise amet nõuab omanikult, et see taastaks esialgse olukorra, kohus pole oma otsust veel teinud.
Kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna juhataja Leele Välja sõnul on omavolilised ümberehitused tõsiseks probleemiks. “Omanik hävitab kõigepealt suure osa oma hoone ajaloolisest ja arhitektuursest väärtusest ja hakkab alles pärast hoone valmimist projektdokumentatsiooni koostama,” kirjeldas Välja probleemi.

Vana maja lammutati
Kalamaja elanikul Ivaril (34) on eriti kahju Tööstuse 39 asunud punastest tellistest kahekorruselise maja lammutamisest. “Väga ilus ja väljast korralik maja oli, iga päev tööle sõites vaatasin seda, ühel päeval seda lihtsalt enam polnud,” ütles Ivar.
Linnaajaloolase Robert Nermanni andmeil võis olla tegu piirkonna ühe vanima majaga, mis võis kuuluda 19. sajandil rajatud Lausmanni vabriku juurde.
Linnaplaneerimise ameti Põhja-Tallinna osakonna peaspetsialisti Martin Ausi sõnul olid Vabriku ja Tööstuse nurgal asunud majal säilinud karniisid, arhitektuursed väikevormid, sarikaotsad jms. “Mulle tundus küll, et seda võinuks proovida säilitada,” arvas Aus. Leele Välja andmeil oli hoone ehitatud 1934. aastal ja ajaloolises õiendis on selle kohta öeldud “Julius Männikule kuuluv kivitrükikoja hoone”. Välja sõnul pidi kultuuriväärtuste amet lammutamise kooskõlastama, kuna sõltumatust ekspertiisist selgus, et hoone kandekonstruktsioonid on täiesti amortiseerunud.
Miljööväärtuslike piirkondade säilimisele aitaks nii tema kui ka Välja sõnul kaasa ühelt poolt ametite tihedam koostöö ja teiselt poolt ehituspolitsei. Nermann lisas siia veel miljööalade säilitamise kohustusliku strateegia väljatöötamise.

Loomisel on ehituspolitsel

•• Kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna juhataja Leele Välja sõnul on miljööalade kaitsmisel teravaimad probleemid seoses ehitusjärelevalvega. “Ehituskontroll, kes hooneid vastu võtab, ei suuda alati jälgida, et hoone vastaks projektile ka arhitektuursete detailide ja pinnakäsitluste osas,” ütles Välja.
•• Kultuuriväärtuste ametil aga pole järelevalveks ei õigusi ega vajalikku inimkapitali.
•• Planeerimise eest vastutav abilinnapea Aivar Reivik kutsus möödunud kuul kokku valdkonna juhtide nõupidamise, kus ehitusjärelevalve tõhustamiseks otsustati luua munitsipaalpolitsei koosseisus ehituspolitsei.
•• Munitsipaalpolitsei direktori Tiit Kivikase sõnul on sellega ka algust tehtud, kuid linnapolitseile delegeeritakse esialgu vaid väärtegude ja sunniraha menetlemine.
•• ”Meie hakkame asjaga tegelema alles siis, kui ehitus- ja järelevalve osakond ütleb meile, et tuleb alustada väärteomenetlust,” lausus Kivikas.