Uudised

Sakala

08.03.2007

Pärast valimisi ei suuda keskuse lammutustöid enam miski peatada

 

Erakondade valimistejärgsed peod polnud Tallinnas veel õieti lõppedagi jõudnud, kui Sakala keskuse klaasfassaade kopaga maha kiskuma hakati.

Eile lõid oranžid kraanad kopad Sakala keskuse Rävala puiestee poolsesse välisseina. Ühe naabruses elava inimese väitel alustasid töömehed lammutamist juba kell kaks öösel, kui võidukad reformierakondlased veel mööda Tallinna lõbustusasutusi käisid ja teiste parteidega läbirääkimisi pidasid.

Et avalikkuses laialdast vastuseisu tekitanud lammutustöödega enne häälte kokkulugemist alustada ei tahetud, tunnistas kaudselt ka Uus Sakala keskerakondlasest osanik Peeter Rebane. Tema sõnul tegi valimiste möödumine lammutamise lihtsamaks, kuid põhiline oli siiski see, et eelmisel neljapäeval said nad oma uuele projektile muinsuskaitseameti heakskiidu.

Protestijaid vähe

Veebruaris esitles Uus Sakala arhitekt Raivo Puusepa uut eskiisi, mille kohaselt ei lammutata hoonet täielikult, vaid jäetakse alles torn ja jupp Rävala puiestee poolset fassaadi.

Rebane kinnitas, et kompromissile mindi just avalikkuse survel, sest tegelikult olid juriidiliselt korrektsed lammutusload olemas juba oktoobris ja nende õigsust kinnitasid ka kõik kohtuastmed riigikohtuni välja.

Kui sügisel protestis lammutamisplaanide vastu sadakond inimest, siis eilsel meeleavaldusel oli kohal vaid paarkümmend. Neist enamik olid kas ajakirjanikud või Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvad poliitikud.

Rebane selgitas jätkuvaid proteste lammutamise vastu poliitiliste kirgedega. «Võib-olla on nad oma kehvas tulemuses kibestunud,» pakkus Rebane.

Üks lammutamise vastaste juhte Margit Mutso tundis aga toimuvat kommenteerides oma sõnul pigem väsimust ja kurbust. «Eks seda oli arvata,» nentis ta. «Niisugune tegutsemine pole aktsepteeritav ega tsiviliseeritud maailmale kohane.»

Samas ei osanud Mutso ega arhitektide liidu esimees Ülar Mark pakkuda hoone säilitamiseks enam ainsatki võimalust. Lõhutud müüre uuesti üles ei lao, tõdes Mutso.

Margi sõnul on lammutamise peatamiseks proovitud kõike. «Ainus võimalus oleks veel tankidega tänavatele minek või Euroopa kohtusse pöördumine,» lausus Mark ja lisas, et kumbagi võimalust nad kasutama ei hakka.

Mark nentis, et arhitektid pole niivõrd lammutamise vastu, kuivõrd tahaksid, et uue hoone rajamiseks korraldataks arhitektuurikonkurss.

Rebase sõnul on lammutusfirmal tegutsemiseks aega kaks kuud. Mark eeldas aga, et hoone lammutamisele määratud osad saavad lõhutud nädalaga.

Juba mitu kuud varem olid keskuse siseruumides alanud tööd, mida hoone uuendajad ASist Uus Sakala nimetasid väärtuslike detailide demonteerimiseks, vastased aga keskuse varjatud lammutamiseks.

Suhtumine muutus

Üheksakümnendate alguses kritiseerisid arhitektid Sakala keskust kui koledat ja nõukogulikku hoonet. Lammutusplaanide tekkides muutsid paljud neist aga meelt ja hakkasid selle interjööre nimetama heaks näiteks Nõukogude aja arhitektuurist, mida tuleks säilitada.

AS Uus Sakala investeerib uue kultuurikeskuse rajamisse üle miljardi krooni. Uude keskusesse on plaanis ehitada ligikaudu 17 000 ruutmeetrit kultuuripindasid.

Kavas on rajada kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskus koos 1800-kohalise saali, kobarkino, väärtfilmikeskuse, kunstigalerii, džässiklubi, tantsustuudio, kohvikute ja palju muuga.

Sakala saaga

• 2003. aasta kevadel võidab AS Uus Sakala kultuurikeskuse rajamiseks korraldatud võistluse. Tingimuste kohaselt tuleb uude hoonesse rajada 55 protsenti kultuuripindasid ja 45 protsenti äripindu.

• Töö käigus selgub, et konkursi üheks tingimuseks olnud 1800-kohalise konverentsisaali rajamiseks tuleks hoone saaliosa lammutada, Uus Sakala küsib selleks ka linnalt loa.

• 25. oktoobril 2006 annab linn loa saaliosa lammutamiseks, Rävala puiestee pool asuv õppekeskus jäetakse alles.

• 8. novembril 2006 teatab AS Uus Sakala, et alustab kahe päeva pärast lammutustöödega. See põhjustab laialdasi proteste.

• Detsembri lõpp 2006. Kultuuriminister Raivo Palmaru ja Uus Sakala sõlmivad kokkuleppe, millega üritavad hoonest säilitada nii palju väärtuslikku kui võimalik.

• Jaanuari lõpp 2007. Uus Sakala ja muinsuskaitseamet sõlmivad kokkuleppe, mis sätestab säilitamist vajava osa hoonest.

• 15. veebruar 2007. AS Uus Sakala esitleb uut projekti, mis jätab majast alles torni ja Rävala puiestee poolse fassaadi.

Postimees 06.03.07
Vahur Koorits, reporter
http://www.postimees.ee/060307/esileht/siseuudised/tallinn/248406.php 


Sakala keskuse lammutustööd 

5. märtsi varahommikul algasid Tallinna Sakala keskuse lammutustööd, mille käigus on keskuse klaasfassaad juba eemaldatud.

Kell 8.30 käisid plankaiaga ümbritsetud Sakala keskuses tõsised lammutustööd - kopaga traktor lõhkus fuajee klaasseina, mille tulemusena haigutas keskuse esises seinad juba auk. Eemaldatud oli kogu peegelklaasidega fassaad.

ASi Uus Sakala teatel algas täna uue Sakala kultuuri-, konverentsi- ja vabaajakeskuse ehitustööde esimene etapp.

Eelmisel nädalal sai AS Uus Sakala keskuse viimasele projektlahendusele kooskõlastused nii Tallinna kultuuriväärtuste ametilt, muinsuskaitseametilt kui ka Tallinna kesklinna valitsuselt ning uus kultuurikeskus valmib 2009. aastal, seisab ettevõtte teates.

Uus Sakala juhi Ilmar Kompuse sõnul oli kooskõlastuste saamine ootuspärane, kuna viimane projekt on täielikult kooskõlas jaanuaris sõlmitud lepinguga, milles fikseeriti muinsuskaitseameti nõudmised säilitamist vääriva osas. Ehitustööde esimeses etapis toimuvate hoone osaliste lammutustööde käigus säilitatakse väärtuslikum osa olemasolevast hoonest, lisas Kompus. «Kõik olulised interjööride detailid on hoolikalt demonteeritud, ladustatud ning ootavad taaskasutust uues kultuurikeskuses,» kinnitas ta. Lisaks muinsuskaitse poolt nõutule säilitab arhitekt Raivo Puusepa viimane projektlahendus ka praeguse hoone torni ning Rävala puiestee poolse paekivifassaadi. Samuti leiavad uues keskuses kasutust olemasoleva hoone fuajee- ja vestibüülikompleksi interjöörid, sealhulgas lühtrid, vitraažid ja saali uksed.

AS Uus Sakala investeerib uue kultuurikeskuse rajamisse üle miljardi krooni. Uude Sakala keskusesse on plaanis ehitada ligikaudu 17 000 ruutmeetrit kultuurifunktsioonidega pindasid.

PM online
Aivar Reinap