Uudised

Lahemaa kardab täisehitamist

09.11.2005

Eesti Päevaleht 08.11.2005
Ulvar Käärt

Peaaegu tervenisti Lahemaa rahvuspargi territooriumile jääva Loksa valla valmiva üldplaneeringu järgi saaks oluliselt laiendada elamuehitust.
Samuti soovib peagi Kuusalu vallaga ühinev Loksa ligi kolmandikku Lahemaa rahvusparki puudutava planeeringu koostamisel lubada Valgejõel asuvale Nõmmeveski joale ehitada hüdroelektrijaam ning rajada uus supelrand Loksa linna lähedale.

Loksa valla lennukad arendusplaanid tekitavad Lahemaa loodusväärtuste eest seisva rahvuspargi administratsioonis teravat vastuseisu, sest valla rahvusparki kuuluva osa puhul on tegemist kõrge loodusliku ja miljööväärtusega alaga.

Täisehitamine kujutab ohtu
Lahemaa rahvuspargi maa ja planeeringute spetsialist Imbi Mets tõi välja, et valla uus planeering erineb praegusest selle poolest, et tahetakse laiendada täisehitamiseks mõeldud alade hulka. Tema kinnitusel soovib vald elamuehitust sisuliselt kõikidel lagealadel. “Ehitustegevuseks sobilikest aladest jäeti välja vaid väärtuslikumad põllumaad,” märkis ta.

Ka rahvuspargi looduskaitse peaspetsialistile Lauri-Indrek Tummelehele jäävad valla arendusplaanid arusaamatuks. Tema sõnul on rahvuspargi peamisi eesmärke just ajalooliste kultuurmaastike säilitamine, mida täisehitamine võib ohustada. “Kui sellest saadakse aru, et metsamaale pargis ehitada ei tohi, siis antud juhul vald ei mõista, et tühjalt seisvate maade puhul on tegemist väärtuslike niidukooslustega, mis moodustavad ühtlasi piirkonnale traditsioonilise talumaastiku,” nentis ta.

Põllu- ja heinamaade elamuehituse tarbeks kruntimisel kaoks Lahemaale omane maastikupilt jäädavalt. Tummelehe sõnul kaoks põllumaadele ehitamisega ühtlasi tulevikus ära võimalus maaharimisega tegeleda, mis on piirkonna maastiku nii mitmekesiseks muutnud.

Vastukaaluks sellele leidis Loksa valla maanõunik Rein Kiis, et Lahemaa rahvuspark sooviks säilitada olemasolevat olukorda, pannes ühtlasi seisma Loksa valla arengu. Põllu- ja heinamaadele elamute ehitamises ei näinud ta mingit ohtu piirkonna keskkonnale. Samuti ei näinud ta hüdrojaama rajamisega ohtu Nõmmeveski ojale ning sealsetele taimekooslustele.

Kui elamuehituse soodustamisega rikutaks Lahemaale omane maastikupilt, siis Valgejõele looduskaitsealusele Nõmmeveski joale paisu ehitamine läheks otseselt vastuollu loodukaitsepõhimõtetega.

Lauri-Indrek Tummeleht nentis, et kuigi Loksa vald on vana lagunenud hüdrojaama erastanud omanikule, kes tahab selle elektri tootmiseks taastada, oleks see siiski looduskaitse seisukohast täiesti välistatud. Pärast vana hüdroelektrijaama lagunemist on viiekümne aasta jooksul välja kujunenud väärtuslikud elukooslused, mis aga paisu rajamisel ning vooluhulga vähenedes võivad löögi alla sattuda.
“Nõmmeveski koos selle juurde jäävate kooslustega on väärtuslikumaid looduslikke objekte rahvuspargis, mis on elupaigaks paljudele kaitsealustele liikidele,” lausus Tummeleht.

Ohustatud looduskaitseobjekt
•• Nõmmeveski juga koos kiirevoolulise kärestikuga asub paekaldasse uuristunud Valgejõe kanjonorus. Kanjonoru kaitseks 1957. aastal moodustatud maastikukaitseala baasil loodi Lahemaa rahvuspark. Juga on kantud Eesti ürglooduse raamatusse.
•• Kanjoni seinte alusel rusukaldel ja panga serva ees kasvab väärtuslik pangamets, mis kuulub ka Natura 2000 võrgustikku. Kanjonorus kasvav mets kuukress on kaitsealune taimeliik ning org piirneb väärtuslike vanade nõmme- ja palumetsadega.
•• Nõmmeveski juga ja kärestik on oluline kaitsealuste vesipapi ja jäälinnu elupaik. Jõelt on pesitsemas leitud Eestis harvaesinevat jõgivästrikku.
•• Lisaks on leitud neli Eesti Punase raamatu samblaliiki. Jões esineb paksuseinaline jõekarp, mis on Punase Raamatu tähelepanu vajav liik. Valgejõgi on ka lõhelaste kudejõgi.
•• Elustikukooslus püsib tänu erilisele keskkonnale — kõrge õhuniiskus, talviti ümbritsevast alast kõrgem temperatuur ja tuulevaikus. U.K.