Uudised

Arhitektid kavandavad linnahalli ja Patarei vahele uut elurajooni

25.11.2005

Eesti Päevaleht 17.11.2005
Askur Alas

Linnaplaneerimisameti spetsialistid ja Nord Projekti arhitektid on saavutamas ühist nägemust linnahalli ja Patarei vahelise ala edasisest arengust. Ala peaks muutuma inimsõbralikuks mereäärseks elurajooniks.

“Kalasadama planeering seisis mitu aastat. Seetõttu otsustasime teha töörühma, mis käiks koos korra kuus ja hoiaks asja käigus,” selgitas linnaplaneerimise ameti Põhja-Tallinna osakonna juhataja Alice Laanemägi. Nüüdseks on nii arendaja Pro Kapitali kui ka linna visioonid sarnasemaks muutunud.

Üldjoontes on tegu uue elurajooniga, kus mere äärde küünituvad kolme- kuni viiekorruselised piklikud majad. Piki mereäärt kulgeb lai rannapromenaad. Teisel pool maju on uus, puiesteena lahendatud Kalamaja ümbersõidutee.
Linnaplaneerimisameti arhitekti, prantslase Iman Morshedi sõnul on parem, kui piklikud majad oleksid mere poolt viiekorruselised, ümbersõidutee poolt aga kolmekorruselised. Nord Projekti arhitekt Meeli Truu nägemus on seni olnud vastupidine, soosides astmelist langust mere suunas.

“Kuna maastik on mere poole langev, siis säiliks merevaated nii paremini,” selgitas Morshedi, kes kutsuti ametisse “Europan 7” arhitektuurivõistluse võitjana.
Põhja-Tallinna osakonna arhitekti Martin Ausi sõnul on kvartal kahe suure ehitise, Patarei ja linnahalli vahel. “Tahame, et kvartal ühendaks neid ehitisi esiletükkimatult. Need on niigi monumentaalsed hooned, elumajad ei pea seda olema,” ütles Aus.

Pentagoni asemel liigendatus
Teisel pool ümbersõiduteed on tõus veelgi järsem. Tee äärde võiks Morshedi arvates kerkida bürood või poekesed, päris üles, Suur-Patarei tänava äärde aga kuus uut kolme- kuni neljakorruselist, erinevate arhitektide kavandatud maja.
Ülevalt alla mere äärde pääsemiseks rajatakse jalakäijatele kolm trepistikku.
Lisaks soovitas Morshedi teha mereäärsed piklikud majad käänulised või eri nurkade all seisvad, et võimalikult palju vaateid avada. Majaplokkide vahele jääks privaatsust võimaldav eramaa, nende vahelt sirutuks mere äärde juurdepääsuteed.
Linna peaarhitekti Igor Volkovi sõnul soovis arendaja alguses mere äärde ühtset majadeplokki ehitada. “Varem soovisid nad Pentagoni teha, nüüd on ikka palju parem,” kommenteeris Volkov.

Jalakäijad saavad silla üle lahe
•• Oluline muudatus on mereäärse sõidutee asendamine rannapromenaadiga.
•• Jalakäijate teekond kulgeks näiteks kesklinna poolt linnahallist mööda ja siis piki mereäärt lahesopikeseni.
•• Üle lahe pääsemiseks ehitatakse linnaarhitektide nägemuse kohaselt ülestõstetav sild, millelt pääsekski kavandatavale rannapromenaadile.
•• Lahesopi ääres võiks arhitektide arvas olla mõni avaliku funktsiooniga hoone, näiteks spordikeskus, kohvik või restoran. Enne silda oleks kalaturg ja selle kõrval ka kinnine turu- või muu teenindushoone. Linnahalli ja turu vahele tahab Merko rajada elamu.
•• Linnaarhitektid leidsid, et kavandatava turu juurde viiv autotee tehtaks jalakäijate alaks, pääs praegusse parklasse ja Lindaline’i terminali tehtaks aga otse, mitte läbi kalaturu.
•• Ajaloolase Robert Nermani sõnul asus praeguse Patarei kasarmute alal juba muinasajal kalurite peatuspaik.