Uudised

Omanike meelest tegutseb ehitusfirma kombekalt

28.11.2005

Eesti Päevaleht 24.11.2005
Märt Kivine

Tallinna Hiiule ehitatavasse pansionaati ostetud numbritoa võib registreerida rahvastikuregistris elukohana, lubab arendaja ostjale pakutavas lepingus.

YIT on sõlminud või sõlmimas Hiiul pansionaati kortereid broneerinud ostjatega võla-õiguslikke lepinguid, mis näitavad ilmekalt, kuidas mõistetega mängitakse. Leping ütleb näiteks seda, et hoone ehitatakse sanatooriumi majutushooneks, kuid täpsustab siis, et see toimub vastavalt eluruumidele esitatavatele nõuetele.
“Seetõttu võib valminud Numbritoa ehitisregistris arvele võtta mitteeluruumina. Müüjale teadaolevalt võib selliselt arvele võetud Numbrituba kasutada ka elamiseks, samuti saab seda rahvastikuregistrisse kanda elukohana,” on kirjas Eesti Päevalehe kasutuses olevas lepingus. Samas lepingus kinnitab müüja ehk YIT, et on alustanud ka korteriühistu asutamist.

Linnaosavalitsus pärib aru
YIT-ilt on ehitise tegeliku otstarbe kohta pärinud aru nii linnavalitsus kui ka Nõmme linnaosa valitsus. “Saatsime mõned päevad tagasi firmale kirja, paludes selgitada, mida Sanatooriumi tänavale plaanitakse ja mis seal juba tehtud on,” ütles linnaosavanema kohusetäitja Kristjan Rohtmets.

“Selle ehitisega oli kõvasti tegemist juba siis, kui ehitusluba taotleti,” ütles linnaosa arhitekt Anne Siht. “Me ei kooskõlastanud seda mitu korda, kuni lõpuks öeldi, et sellest tuleb pansionaat. Taotluses oli vahepeal kirjas “täishooldusega pansionaat”, kuid toitlustust see siiski ei hõlmanud.”

Anne Siht tõdeb, et kui Sanatooriumi tänavale rajataks elamu, siis tekib lisaks sihtotstarbele ka teine vastuolu Nõmme ehitusmäärusega. “Nõmme ehituskoormus näeb ette, et sellise suurusega krundile tohib ehitada kuni kümne korteriga elumaja.”
Pansionaadi tänane projekt näeb ette vähemalt 59 korterit.

Kinnisvaraarendaja YIT emafirma kommunikatsioonijuht Soomes Veikko Myllyperkiö tõdeb lehes Ilta-Sanomat firma Eesti asju kommenteerides, et näiteks Lasnamäel Valgel tänaval on tõesti ehitatud majad enne valmis ning siis maa sihtotstarvet muudetud. “Kuid me oleme tegutsenud nii, nagu Eestis kombeks on,” selgitab ta. Soomes oleks selline tegevus mõeldamatu.

Hiiu pansionaadi kohta ei ütle ka Myllyperkiö muud, kui et tegemist on pansionaadiga. Küsimusele, mis on pansionaat, jääb ta vastuse võlgu. Pärnu rannamaja kohta ütleb ta: “Nagu korter-hotell, aga mitte päris.” YIT on Soome börsiettevõtte, mille aktsia väärtus on viimase aastaga enam kui kahekordistunud.

Arhitekt: mina projekteerisin pansionaadi
•• Arhitekt Enn Rajasaar, kui te projekteerisite arendaja YIT-le hoonet, siis mida te projekteerisite: elamut või pansionaati?

Mina projekteerisin ikkagi pansionaadi. Ehitusluba võeti ja saadi pansionaadile.

•• Kas teie olete ka seisukohal, et selliselt projekteeritud hoone on kasutatav pansionaadina?

Jah. Millena arendaja seda lõpuks kasutama hakkab, see on loomulikult arendaja otsustada.

•• Aga näiteks toitlustusruume pole seal projektis ju ette nähtud?

Ei ole jah, küll on aga igasse numbrituppa projekteeritud köök. Kas see sinna ka ehitatakse, mina ei tea.

•• Hiiu parki tohib ehitada ainult ühiskondlikke hooneid, ütleb ehitusmäärus. Kas olete sellest teadlik?

Jah, eks selle pansionaadi ehitusloa saamine oli keeruline protsess, projekti sai ka mitu korda muuta, arendajaga asju arutada. Lõpuks leppis linnavalitsus, et objekt nimetati pansionaadiks. Pansionaat on majutusasutus, selle nõuded erinevalt näiteks tervishoiuasutustest pole väga täpselt määratletud. M.K.