Uudised

Linn tahab Mustpeade vennaskonda nende ajaloolisest majast ilma jätta

13.01.2006

Eesti Päevaleht: 13.01.2006
Askur Alas

Linn soovib jätta Mustpeade maja endale, et tagada selle avalik kasutamine. Kuuesaja aasta vanune Mustpeade vennaskond soovib saada tagasi oma maja Tallinna vanalinnas, linn jätaks selle aga pigem enda omandusse.

Aasta alguses saatis Mustpeade vennaskonna esindaja dr Georg Riesenkampff Tallinna linnapeale Jüri Ratasele kirja, mis käsitles Mustpeade maja tagastamist vennaskonnale.
Riesenkampffi sõnul tuleks koos otsida võimalusi siduda linna ja vennaskonna huvid mõlemat poolt siduva avalik-õigusliku lepingu vormis.

Praegu lähtutakse põhimõttest, et riik annab Pikk tn 26 asuva Mustpeade maja linnale üle. Linnavalitsus aga ei kavatse maja omanikuks saades seda mustpeadele tagastada. Juba maja riigilt linnale üleandmise põhjendustes seisis: “Kui riik ehitise Tallinnale võõrandaks, saaks linnavolikogu taotleda vabariigi valitsuselt linnale olulise kuultuuriobjekti tagastamata jätmist.”

Mustpeadele maja andmise vastu on ka Mustpeade maja emand Juta Taniel, kelle sõnul on maja olnud läbi aegade linna kesksemaid kultuuriasutusi.

“See maja peaks täitma oma funktsioone kultuuri vallas ja jääma linnakodanikele avatuks,” ütles Taniel Päevalehele. Direktor kardab, et mustpeade omanduses ei pruugi see nii jääda.

Maja jääb avatuks

Riesenkampffi sõnul on aga mustpead algusest peale aktsepteerinud linna ja riigi seisukohta, et Mustpeade maja peab tulevikuski teenima kultuuri ja jääma üldsusele avatuks.

Mustpeade Eesti esindaja Ralph-Georg Tischeri kinnitusel tagaks vennaskond kindlasti maja kasutamise kultuurilistel ja üldkasulikel eesmärkidel, lähtudes avalikust huvist.
“Siinkohal tasub märkida, et teatud mõttes kultuurimajana toimis Mustpeade maja juba enne Teist maailmasõda, olles juba toona ka mitmete teiste seltside kooskäimise koht,” ütles Tischer.

Samal seisukohal on ka Mustpeade maja nõukogu esimees Jüri Kuuskemaa, kelles linnavalitsuse tõrjuv hoiak tekitab nõutust.

Kuuskemaa toonitas, et tegemist on väärika organisatsiooniga, millesarnast teist on raske leida. “Kõik need Lionsid ja Rotaryd on uued, mustpead olid aga olemas juba 1399. aastal, ilmselt varemgi,” märkis Kuuskemaa.

Lahenduseks võiks Kuuskemaa sõnul olla koostööleping mustpeadega ja maja osaline tagastamine neile.

Mustpeade vennaskond:

•• Esimesed kirjalikud andmed Mustpeade vennaskonna kohta pärinevad aastast 1399. Tegu oli läbi aegade Tallinna ajaloos olulist rolli mänginud ühendusega, kuhu kuulusid vallalised kaupmehed.
•• Mustpeade nimetuse päritolu ei ole lõplikult selge, ent seda on seostatud mustanahalise märterpühaku Mauritiusega.
•• Mauritius on vennaskonna kaitsepühak ning teda on kujutatud ka Mustpeade vapil. Umbes 445. aastast tuntud pärimuse järgi kuulus 3. sajandi lõpul elanud Mauritius Egiptusest pärit Rooma leegioni – nn Teeba leegioni, mille leegionärid olid kristlased.
•• Leegion saadeti teenistusse tänapäeva šveitsi alale, kus leegionärid korraldasid mässu. Julgustatuna Mauritiuse ja veel kahe leegioni ohvitseri eeskujust, keeldusid sõdurid kristlastele vastuvõtmatuid korraldusi täitmast, mispeale kogu leegion hukati.
•• Püha Mauritiuse ja tema kaaslaste austamispäev on 22. september.