Uudised

Pargikohviku rajajad võitlevad bürokraatiaga

15.02.2006

Tervet artiklit loe: Postimees 15.02.2006
Urmas Tooming

Hirvepargi pisikesse paekivist paviljoni kohviku rajamine on kioski omanike sõnul seiskunud, sest muinsuskaitsjad ei ole nõus selle juurde maa-aluste köögiruumide ehitamisega ja linn venitab maa erastamisega.

Kolm aastat tagasi Hirvepargi kasutult seisnud paviljoni ostnud firma Aldebaran üks omanikke Jane Rootsi ütles, et kuna ehitise juurde kuuluva maa erastamine aina venib, on nende kavandatud kohviku ja selle maa-aluste abiruumide projekteerimine praegu seiskunud.
 
«Aga me oleme optimistid ja loodame, et kunagi asi laheneb ning Tallinna esimene pargikohvik hakkab seal kõigele vaatamata tööle,» lisas Rootsi.

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhi Igor Volkovi sõnul aga ei näe ta paviljoni juurde täiendava ehitusõiguse andmiseks eriti võimalust. Ta soovitas, et kiosk tuleks lihtsalt korda teha ja kasutada seda pargiehitisena, milleks see kunagi mõeldud oli.

Muinsuskaitse vastu

Et enne sõda limonaadimüügi paviljonina töötanud kioskis on põrandapinda alla 30 ruutmeetri, tahaks Aldebaran tulevase kohviku köögiploki rajada kõrvalasuva nõlvaku sisse.

Sellise lahendusega ei ole aga nõus muinsuskaitsenõukogu, mille maastikuarhitektuuri ekspertnõukogu 5. jaanuari otsuse järgi võib paviljoni maa-alust osa laiendada vaid avalike tualettide rajamiseks ja sedagi kuni kolmandiku paviljoni põrandapinna ulatuses.

Ka kultuuriväärtuste amet ei ole kooskõlastanud muinsuskaitse eritingimusi kohviku ja selle maa-aluste abiruumide rajamiseks.

Rootsi väitel hakkas Aldebaran kohe pärast paviljoni ostmist linna erinevate ametite uksi kulutama, et saada kohviku rajamiseks luba, kuid siiani ei ole see õnnestunud. «Nüüd palkasime hea ja kogenud juristi, kes asus juba julgemalt asja kallale,» ütles ta.

24. jaanuaril saatis Aldebarani esindav jurist Liisa Linna linnaplaneerimise ametile märgukirja selle kohta, et maa erastamine aadressil Toompuiestee 8 asuva paviljoni juurde on millegipärast seiskunud.

Linna väitis, et see krunt on kindlaks määratud juba 1989. aastal tollase linna täitevkomitee otsusega ning antud tähtajatuks kasutamiseks seal tegutsenud kooperatiivile, mille õigusjärglane taotles maa ostueesõigusega erastamist.

Sellest asjaolust lähtuvalt ei tohiks olla õiguslikke takistusi 800-ruutmeetrise krundi erastamiseks praegusele paviljoni omanikule, leidis ta.

Eesti Dendroloogia Seltsi presidendi Aino Aaspõllu sõnul uurisid seltsi liikmed Hirvepargi kohviku projekteerijate ülesandel, milline võib olla kohviku maa-aluste abiruumide rajamise mõju ümbritsevale kõrghaljastusele.

...