Uudised

Puumajade kaitseaktsioon edukas

16.02.2006

Eesti Päevaleht 16.02.2006
Mari Rebane

Tallinna kesklinna ajaloolisi puumaju võib päästa arendatav teemaplaneering.
Eelmise aasta lõpus algatasid restaureerimiskooli tudengid Maarja Tüür ja Olari Kärmas Tallinna puumajade kaitsmise aktsiooni. Netiaadressile www.hot.ee/puulinn kogusid tudengid kokku oluliste kesklinna puumajade aadressid ja pildid. Nende ettevõtmist toetas ligi 2000 inimest, kes samal internetiküljel oma allkirja andsid.

Detsembris saadi kokku kultuuriministeeriumi, kultuuriväärtuste ameti, muinsuskaitseameti ning linnavalitsuse esindajatega, kuid Kärmase sõnul polnudki koosistumiselt kiireid lahendusi oodata.

“Meie eesmärk pole mitte linnast muuseumi teha, vaid mitmekesisust säilitada. Tegelikult vajavad kaitset ka muud majad, kuid tundub, et puumajad kaovad kõige kiiremini,” selgitas Tüür. Vahepeal tudengistaatuse linnaplaneerija ameti vastu vahetanud Kärmas noogutas nõustuvalt.

Parim läbilõige Tallinna erinevaist ajastuist on Maakri-Lennuki-Liivalaia tänavate vahele jääv puumajade piirkond, kus nüüdisaegsete pilvelõhkujate vahel asuvad 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni ehitatud puuhooned. Paar maja on mälestistena kaitse alla võetud, kuid arhitektuurilise terviklikkuse huvides võiks säilitada ka ümbritsevad hooned, leiavad kaitsjad.

Tore 20. sajandi alguse puumajade ansambel asub kunagises Torupilli piirkonnas. Samasuguse tervikliku puumajade piirkonna moodustab Tallinn-Väikese ala (ajaloolise nimega Kitseküla).

Majad säilitatakse

Linnaplaneerimise ameti planeeringute osakonna peaspetsialisti Aale Kase sõnul on puumajade kaitse aktsioonist enim võitnud Tallinn-Väike, mida on siiani vähe väärtustatud.

“Seal on säilinud väga erilised kooslused,” selgitas Kask. Nimelt on volikogus eelnõu staadiumis teemaplaneering, millega seatakse paika kesklinna miljööväärtuslike alade piirid ning kaitse- ja kasutustingimused. Seoses sellega kaalutakse Raua, Torupilli ja Tallinn-Väikse piirkondade lisamist miljööväärtuslike alade hulka.

“Kõigepealt algatame teemaplaneeringu koostamise, siis töötame koos kultuuriväärtuste ametiga välja lähteülesande. Umbes kahe kuu pärast läheb tõsiseks tööks,” sõnas Kask. Lähteülesandes on lisaks miljööalade määrusele kirjas ehitus- ja renoveerimisjuhised.

Kuna ülalnimetatud piirkondade majad on tegelikult juba invertariseeritud (hooned on koos detailide ja ajaloolise taustaga talletatud), suhtutakse neisse juba praegu kui majadesse, mis säilitatakse, ütles Kask.

Kase sõnul püütakse suur raamistik paika saada ning üksikute hoonetega ei hakata vähemalt esialgu pilli lõhki ajama.