Uudised

Harju tänava varemetele tuleb kiviplatvorm ja teisaldatav rohelus

20.04.2006

Eesti Päevaleht 18.04.2006
Askur Alas

Kui lähema kümne aasta jooksul hakatakse alale ehitama, on ostueesõigus müüjatel.
Eelmisel nädalal toimunud kesklinna arengukonverentsil tutvustas Kadrioru pargi juhataja Ain Järve Harju tänava töörühma haljasala visiooni, mis saab selle loomise aluseks. Selle kohaselt kaetakse täidetud varemed kiviplaatidega, ühtki uut puud ei istutata. Haljastuseks kasutatakse konteinerhaljastust, mis tuuakse kevadel ja viiakse sügisel.
“Taimestus ei saa olla suur, sest see peaks andma võimaluse nautida vaadet Niguliste kirikule, sest teame, et see vaade kaob nii või teisiti,” ütles Järve.

Kuigi selline haljasala ei pruugi vastata nende inimeste ootusele, kes rahvaküsitlusel haljasala loomise poolt hääletasid, on Järve sõnul tegu siiski modernse haljastusalaga.

Meenutuste aed
Samas defineerib Tallinna haljastuse arengukava haljastut ehk haljasala kui asulas paikneva avamaataimkattega ala, millel on keskkonnakaitseline tähtsus ja mille alla ei kuulu konteinerhaljastus.

Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul ei tähenda puude mitteistutamine seda, et haljasala oleks tegelikult kavas kohe uuesti hoonestada.
“Seda, et see ala võidakse uuesti hoonestada, on kogu aeg räägitud. Aga lähema kümne aasta jooksul sinna hoonestust ei teki,” ütles Vitsut. Praegune kokkulepe krundiomanikega hõlmab tema sõnul ka ajalist perspektiivi, mis tähendab, et kui lähema kümne aasta jooksul hakatakse midagi ehitama, on praegustel müüjatel kruntide eelisostuõigus.

Ala katvatele kiviplaatidele märgitakse kunagiste kinnistute ajaloolised piirid. “Harju tänava haljasala võiks nimetada meenutuste aiaks. Kunagi oli tegemist väga tiheda hoonestusega kinnistutega, nüüd on olemas huvitavaid mooduseid, kuidas saab markeerida uste kohta, tänavatevõrku,” ütles Järve. Omaaegseid hooneid meenutaks ka rajatav suvekohvik Kuldlõvi ja välikino Amor.

Järve kinnitusel peaks meenutuste aed pakkuma tegevust aasta läbi. Alale on planeeritud lastele mõeldud plats, talvel võiks see kasutusel olla liuvälja või lumelinnana.
“Tugimüüri juures saab vee voolama panna, müüril valgustusega mängida. Rajada võiks meenutuste purskkaevu,” kirjeldas Järve. Väljakut võiks samas kasutada nüüdiskunsti eksponeerimise alana.

Alale rajataks plaani kohaselt kaks uut pääsu, üks neist Rüütli ja Harju tänava ristmiku juurde, teine Harju tänavale Raekoja platsist veidi edasi. Sügiseks võivad ettevalmistustööd tehtud olla, päris valmis saab ala ilmselt järgmiseks aastaks.

Kohus lubas linnal krundid osta
•• Tallinna halduskohtu eilse otsuse järel võib Tallinna linn sõlmida Harju tänava krundiomanikega 150-miljonilise ostu-müügitehingu.
•• Kohus otsustas jätta rahuldamata ostu-müügitehingu vaidlustanud Reformierakonda kuuluva tallinlase Mihkel Räägu (22) kaebuse. Halduskohtu otsuse saab 30 päeva jooksul vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus, kuid sellest tuleb halduskohtule alates otsuse välja kuulutamisest teatada kümne päeva jooksul kirjalikult. Reformierakond lubas eile, et pöördub kruntide teemal riigikontrolöri poole.
•• Abilinnapea Taavi Aas ütles BNS-ile, et Tallinn asub kruntide ostu-müügitehingut sõlmima siis, kui notar otsustab, et juriidilisi takistusi selleks enam pole.
•• Tallinna linnavolikogu otsustas 9. märtsil osta linnale Harju tänava kinnistud sinna haljasala rajamise eesmärgil, tuginedes linnaelanike 2002. aasta küsitlusele.
•• Seoses Räägu kaebusega lükkus Harju tänava äärsete kruntide ostu-müügitehing edasi.
•• Linnavolikogu opositsioon peab 2000-ruutmeetrise kogupinnaga kinnistute ostmist maksumaksja raha raiskamiseks.