Uudised

Uued koolid 2006

17.10.2006

Eesti Ekspress 12.10.2006

Karen Jagodin

Arhitektuuriuurija Karen Jagodin käis kooli­ekskursioonil.

Viimsi kool
Arhitektid Illimar Truverk, Raul Järg, Priit Pent, Eero Endjärv; sisearhitektid Kristi Lents, Hannelore Pihlak
Maksumus 200 miljonit
Õppekohti 1300

1300 õpilast mahutav päikseratta kujuline uus koolimaja on kahtlemata silmapaistev arhitektuuriteos. Veelgi erakordsemaks teeb ehitise asjaolu, et projekt on saadud avaliku arhitektuurikonkursiga. Raudkloriidiga töödeldud betoonpaneelidega fassaadil vahelduvad tummseinad suurte klaaspindadega. Eenduvad ja taanduvad, viltused ja otsesed seinad teevad maja üldilme liikuvaks ja julgeks. Nelja ebakorrapärase põhiplaaniga hoonetiiba ühendav aatrium on paljastatud konstruktsiooniga kindlameelseks taustaks õpilaste sagimisele. Pole kahtlustki, et just sellistes tingimustes peaksid õppima kõik koolilapsed. Ometigi on selles idealismis midagi elitaarset, midagi snobistlikku. Kas keegi on mõelnud, et õpilasel võib psühholoogiliselt raske olla keskkonnas, mis ei tunnista keskpärasust? Seda isegi mitte kraanikaussides. Jääb lihtsalt loota, et kui Viimsi kooli õpilased talvepakasega nina vastu sooja klassiruumi akent suruvad, istub neil kuklas teadmine, et samal ajal mõnes väikses eesti koolis tõmmatakse puhvaikasid selga, et aknapraost sissevilistavat tuult eemale peletada. Kõige selle ilu keskel hakkab kõrvus kumisema sotsiaalne ebavõrdsus, kuid ega arhitektid selles süüdi pole

Rakvere eragümnaasiumi algklasside maja
Arhitektid Laur Pihel ja Tauno Aadma
Maksumus 10 miljonit (lisaks mööbel 1 miljon)
Õppekohti 130

Ring kui lõpmatuse sümbol, ürgne ja jõuline märk tundub olevat lastega seotud hoonete üks lemmikvorme. Ühekorruseline viie klassiga eragümnaasiumi algklasside maja on hea näide tellija arhitektiusaldusest ja julgusest minna kaasa võib-olla esmapilgul liialt alternatiivsetena näivate ideedega. Ringja põhiplaaniga õppehoone on uusim näide eesti ökoarhitektuuris. Saviplokkidest laotud ja lubikrohviga kaetud seinad, vulkaanilise tuha, seebi ja lubja segust käsitsi valmistatud valamud, vikerkaarevärvilised klassid. Kasutatud on vaid ökoloogiliselt puhtaid ja keskkonnasõbralikke materjale. Ainult 31 õpilasega koolikese õpetajate eesmärgiks on kasvatada headuse ja iluga. Nii puudub ümarseintega klassiruumides võimalus õpilasi nurka panna, kuid õpilastel oht ka "nurka" jääda. Sama loomulik kui koridor-mänguruumis pallikeerutamine on võimalus astuda väikesesse sisehoovi ja kallistada puud.

Tallinna Rahumäe põhikool
Arhitektid Maaja Nummert; Triinu Nurmik
Maksumus ligikaudu 52 miljonit

Rahumäe põhikooli rekonstruktsioon ehmatab kohe esifassaadil. 1980. aastate teisel poolel valminud vana koolimaja üheks põhitunnuseks oli klaasist ümar trepikoda, mis jäljendas eesti-aegsete koolide seas levinud võtet (nt Herbert Johansoni Lenderi gümnaasium ja Prantsuse Lütseum või Alar Kotli Rakvere gümnaasium). Sel aastal tehtud rekonstruktsioon ja juurdeehitus kaotas neofunktsionalistliku elemendi fassaadilt ja asendas selle büroohoonele omase steriilse poolkaares klaastoruga.

Tabasalu Ühisgümnaasium
Arhitekt Veljo Kaasik
Maksumus 17,6 miljonit
Õppekohti 288

1986. aastal ehitatud Tabasalu koolimaja on kui seitsme peaga lohe. Iga natukese aj a tagant kasvab talle midagi külge. Kui ujula ehitamisega 2001. aastal tehti arhitekti osas väike kõrvalepõige (Muru ja Pere Arhitektid), siis koolimaja eri etapid ja spordihoone algkavandi on projekteerinud algusest peale Veljo Kaasik. Nii ei eristagi esmapilgul algklassimaja juurdeehitist vanast majast muu kui värskem värvitoon. Kahekorruselise tiiva eripäraks on hoopiski katuseterrass, mis ulatub peaaegu terve hooneosa pikkusesse. Algklasside koolijütse ohutuse tagamiseks üksi katusele vahetundi veetma küll ei lasta, kuid soojemal ajal tundide ja ürituste pidamiseks on ruumi piisavalt. Nii on püütud koolimaja avada rohkem ümbritsevale keskkonnale, et kooli tulek ei tähendaks vaid klassiruumis istumist.Trepikoja ümberehituse tingisid kaks lisakorrust, kuid kas ainuõige lahend oli just peegelklaasist võõrkeha, on juba maitseküsimus. Võib-olla ei suutnud ma väljas saadud ehmatusest maja sees üle saada, kuid euroremondiga üle käidud koolimaja mõjus anonüümselt ja tuletas meelde aega, kus laps rääkis siis, kui kana pissis.

Jüri gümnaasium
Arhitekt Katrin Tomberg Tohter
Maksumus 134 miljonit
Õppekohti 800

Gümnaasiumi rekonstrueerimine ja uue korpuse juurdeehitamine on toonud ühe katuse alla mitu asutust: koolimaja, Jüri raamatukogu, Rae huvialakooli ja spordiseltsi. Hetkel käivad tööd veel ujulas, mis valmib aasta lõpuks. Algklasse mahutav laiendus on ehitatud paralleelselt vana õppekorpusega, mille tulemusel jaguneb maja põhi- ja keskkooli ning algklasside tiivaks ja keskseks administratiivosaks.

Juurdeehitise ilme on dikteerinud vana hooneosa, värskust on lisatud roostetava pleki ja suuremate akendega fassaadil. Interjööri valitud valged seinad ja sinised uksed mõjuvad esmapilgul ehk liiga steriilselt, värvilaike leidub vaid koridoride alguse puhkenurkades. Arhitekti eesmärgiks on olnud uue ja vana võimalikult valutu ühtesulandamine, mistõttu maja mitte tundes ei saa tõesti aru, mis osas hetkel viibid.